Ženev

Ženev
Genève (fr.)
Genf (saks.)
Ginevra (ital.)
Genevra (romanš.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Šveicarii
Eläjiden lugu (2018)	201,741 ristitud
Pind	15,93 km²
Pämez'	Sami Kanaan (2014−2015, kezaku 2018—)
Telefonkod	+41−22
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Ženev-lidn i sen kanton (2022)

Ženev (franc.: Genève [ʒə.nɛv], saks.: Genf [ɡɛnf], ital.: Ginevra [dʒiˈneːvra], romanš.: Genevra) om lidn Šveicarijan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn (Cürihan jäl'ghe) da ühtennimižen kantonan administrativine keskuz.

Lidn om mail'man rahaazjoiden üks' keskusišpäi. ÜRO:n Evropine palakund da erasiden ÜRO:n aluzkundoiden päfaterad sijadasoiš Ženevas: Mail'man torguindorganizacii, Mail'man tervhuden kaičendorganizacii, Rusttan Ristan rahvahidenkeskeine komitet.

Istorii

Lidn mainitase ezmäižen kerdan Cezarin kirjutadud purtkiš vn 58 EME kuti kel'talaižiden Genav-eländsija (kel'tine genawa-sana znamoičeb «estuarii»).

Vl 1815 Ženev kändihe Šveicarijan palaks kantonan oiktusidenke, edel sidä oli Francijan alištuses.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Ženevan järven randal Ron-jogen lähtendan sijas, 370..457 m korktusil, 378 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om ümbärtud Al'piden pautkil. Voib nähta Monblan-mäged, se sijadase ajandan časus lidnan keskuzpalaspäi.

Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lämuz om +11,0 C°. Ekstremumad oma −20 C° (viluku, uhoku) i +39,7 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +1,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,8 C° (uhoku, tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus. Paneb sadegid 946 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba sügüz'kus-tal'vkus (89..96 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (56..62 mm kus).

Tobmuz

Ženevan lidnanlaptad (2019)

Lidnan edeližed pämehed oma Remi Pagani (kezaku 2017 — semendku 2018, mugažo oli vll 2009−2010 i 2012−2013), Gijom Barazone (kezaku 2016 — semendku 2017).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 194 458 ristitud, heiden keskes 48 % oliba verazmalaiženke augotižlibundanke. Kaik 200 548 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Lidnan aglomeracii (915 tuh. ristitud vl 2011) otab Šveicarijan da Francijan territorijoiden paloid. Kaikiš suremb lidnan da sen aglomeracijan ristitišt om nügüd'.

Kodikel' (enamba 4 % vl 2000): francijan kel' — 72,3 % (kantonan i lidnan oficialine), anglijan kel' — 4,4 %, ispanijan kel' — 4,2 %, saksan kel' — 4,0 %.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (geneve.ch). (fr.) (angl.) (saks.) (ital.) (isp.)