Ženev

Ženev
Genève (fr.)
Genf (saks.)
Ginevra (ital.)
Genevra (romanš.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Šveicarii
Eläjiden lugu (2018)	201,741 ristitud
Pind	15,93 km²
Pämez'	Kristina Kitsos (kezaku 2024—, Christina Kitsos)
Telefonkod	+41−22
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Ženev-lidn i sen kanton (2022)

Ženev (franc.: Genève [ʒə.nɛv], saks.: Genf [ɡɛnf], ital.: Ginevra [dʒiˈneːvra], romanš.: Genevra) om lidn Šveicarijan suvipäivlaskmaižes čogas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn (Cürihan jäl'ghe) da ühtennimižen kantonan administrativine keskuz.

Lidn om mail'man rahaazjoiden üks' keskusišpäi. ÜRO:n Evropine palakund da erasiden ÜRO:n aluzkundoiden päfaterad sijadasoiš Ženevas: Mail'man torguindorganizacii, Mail'man tervhuden kaičendorganizacii, Rusttan Ristan rahvahidenkeskeine komitet.

Istorii

Lidn mainitase ezmäižen kerdan Cezarin kirjutadud purtkiš vn 58 EME kuti kel'talaižiden Genav-eländsija (kel'tine genawa-sana znamoičeb «estuarii»).

Vl 1815 Ženev kändihe Šveicarijan palaks kantonan oiktusidenke, edel sidä oli Francijan alištuses.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Ženevan järven randal Ron-jogen lähtendan sijas, 370..457 m korktusil, 378 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Se om ümbärtud Al'piden pautkil. Voib nähta Monblan-mäged, se sijadase ajandan časus lidnan keskuzpalaspäi.

Klimat om ven valdmeren. Keza om päivoikaz, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +11,0 C°, kezakun-elokun +18,4..+20,6 C°, tal'vkun-uhokun +2,1..+2,9 C°. Ekstremumad oma −20,0 C° (viluku, uhoku) i +39,7 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +1,3 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +20,8 C° (uhoku, tal'vku). Ei voi panda halad kezakus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om +0,2 C°). Paneb sadegid 946 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba sügüz'kus-tal'vkus (89..96 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (56..62 mm kus). Paneb lunt 23 sm i seičeme päiväd tal'ves. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 64..68 % röunoiš keväz'kus-elokus, 80..82 % redukus-vilukus.

Tobmuz

Ženevan lidnanlaptad (2019)

Valitas lidnan merad (franc.: maire de Genève) ühteks vodeks. Edeližed lidnan pämehed oma Sandrin Salerno (Sandrine Salerno, 2010−2011, 2013−2014, kezaku 2019 — semendku 2020), Sami Kanaan (2014−2015, 2018−2019, kezaku 2020 — semendku 2021), Remi Pagani (Rémy Pagani, kezaku 2017 — semendku 2018, mugažo oli vll 2009−2010 i 2012−2013), Gijom Barazone (Guillaume Barazzone, kezaku 2016 — semendku 2017).

Eläjad

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 194 458 ristitud, heiden keskes 48 % oliba verazmalaiženke augotižlibundanke. Kaik 200 548 eläjad oli lidnas vn 2017 lopus. Lidnan aglomeracii (915 tuh. ristitud vl 2011) otab Šveicarijan da Francijan territorijoiden paloid. Kaikiš suremb lidnan da sen aglomeracijan ristitišt om nügüd'.

Kodikel' (enamba 4 % vl 2000): francijan kel' — 72,3 % (kantonan i lidnan oficialine), anglijan kel' — 4,4 %, ispanijan kel' — 4,2 %, saksan kel' — 4,0 %.

Enamba mi kümne valdkundališt i privatišt üläopendusen aluzkundad ratas lidnas, rahvahidenkeskeižen čuradusen päpaloin. Znamasine om Ženevan universitet läz 17 tuhanke üläopenikoid (franc.: Université de Genève, UNIGE, alusenpanend 1559 kut hengeline Ženevan Akademii-seminarii, kändihe universitetaks vl 1876). Se valdkundaline tedoiduzuniversitet om Šveicarijan koumanz' surtte opendusen aluzkund, kaik ühesa fakul'tetad i 14 fakul'tetoidenkeskešt keskust da institutad ratas siš.

Irdkosketused

• Lidnan ohjastusen oficialine sait (geneve.ch). (fr.) (angl.) (saks.) (ital.) (isp.)