Mail'man torguindorganizacii

Vikipedii-späi
Ühtnend MTO:ho:      Valdkundad-ühtnijad      Ezitadud EÜ:n kal't mugažo valdkundad-uhtnijad      Kaclijad      Ei ole ühtnijad
Mail'man torguindorganizacijan päfater Ženev-lidnas, Ženev-kanton, Šveicarii (2006)
Mail'man torguindorganizacijan logotip

Mail'man torguindorganizacii (angl.: World Trade Organization / WTO, franc.: Organisation mondiale du commerce / OMC, isp.: Organización Mundial del Comercio) om rahvahidenkeskeine ohjastusidenkeskeine integracine ekonomine organizacii torguindan reguliruindas da kebnenduses, baziruiše Ženevas.

Mail'man torguindorganizacijan pädirektor om Ngozi Okondžo-Iveala (Ngozi Okonjo-Iweala) vs 2021 keväz'kun 1. päiväspäi.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Organizacijan aluz om pandud vn 1995 1. päiväl vilukud GATT-kožundkirjutesen sijas. Se kožundkirjutez oli vspäi 1947 i tegi organizacijan funkcijoidme faktižikš. Mail'man torguindorganizacii om sätud rahvahidenkeskeižen torguindan liberalizacijha näht i ühtnijoiden valdkundoiden torguimiž-politižen kosketusiden reguliruindan täht.

Tehtas äipol'žid torguindpagižmižid («raundoid») sudimha problemoid, vahvištamha pätandoid liberalizacijan globaližiš problemoiš (muitan maksoiden polenduz), sanumha mail'man torguindan edesižes šingoteses. Kaik mäni kahesa mugošt raundad GATT:an olemiženke, kahesanz' (1986−1994) oli Urugvaine. Ühesanz' zavodihe vl 2001 Dohas (Kataran pälidn) i kosketi maižandusen torgusiden liberalizacijad, ezikät šingotesen maiš šingotadud valdkundoiden täht, no pagižmižed tuliba umbikho vodele 2005. Venälaine Federacii kändihe MTO:n 156. ühtnijaks vn 2012 22. elokud[1]. Kaik om 160 valdkundad i nell' territorijad (Evropan Ühtištuz kogonaz, Honkong, Makao, Taivan') oma MTO:n ühtnijoikš nügüd' (2023). Joga ühtnii voib okaida organizacijad, no lähtendan procedur ei ole sätud, i vl 2020 ni üks' ühtnii ei ozutand takaindad lähtta, AÜV sanuiba vaiše lähtendas erasiš-se kozundkirjutesišpäi.

Struktur[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik 623 radnikad om organizacijas vl 2022. Oficialine üläorgan om MTO:n Ministroiden Konferencii, se oleleb kerdan kahtes vodes vai sen paksumba. Vspäi 1995 kaik mäni üks'toštkumne mugošt konferencijad.

Pädirektor om organizacijan pämehen, Pänevondkund alištase hänele. Pänevondkundal om ühthižid radonoigendajid funkcijoid, mugažo se ohjandab satud kožundkirjutesiden alusel organizacijan ramuziš laudkundoil, kaikiš znamasižembad oma koume: Nevondkund torguindas tavaroil (muga nimitadud Nevondkund-GATT), Nevondkund torguindas holitišil, Nevondkund avtoroiktusiden torguindaspektoiden küzundoiš. Specialine laudkund ühtnijoiden valdkundoiden torguindpolitikas alištub Pänevondkundale i kacub niiden velgusiden oigendust MTO:n ramuziš. Niiden laudkundoiden ližaks severz'-se komitetoid i radjoukuid alištudas Pänevondkundale, ned anttas tedoid organizacijan organoile šingotesen maiš, büdžetpolitikas, finansiž-büdžetižiš i toižiš küzundoiš.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Россия стала 156-м полноправным членом ВТО (Venama kändihe MTO:n 156. täuz'valdoiktaks ühtnijaks). // Rg.ru. (ven.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.