Čehov Anton

Vikipedii-späi
Čehov Anton
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

ven.: Антонъ Павловичъ Чеховъ

radmižen toižend:

lehtezmez', kirjutai, proosakirjanik, satirist, näitekirjanik

sündundan dat:

29. viluku 1860(1860-01-29)[1][2][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13]

sündundan sijaduz:

Taganrog, Jekaterinoslavi kubermang[d], Venemaa keisririik[d][1][14][2][15]

valdkund:

 Venemaa keisririik[d][16]

kolendan dat:

15. heinku 1904(1904-07-15)[3][1][5][6][7][8][9][12][17] (44 vot)

kolendan sijaduz:

Badenweiler[d], Badenan sur'gercogkund, Germanijan imperii[18][1][19][20]

tat:

Pavel Chekhov[d]

mam:

Evgenia Chekhova[d]

avtograf:

 Čehov Anton VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Anton Pavlovič Čehov (ven.: Антон Павлович Чехов; sünd. 29. viluku 1860, Taganrog, Jekaterinoslavan gubernii, Venäman imperii — kol. 15. heinku 1904, Badenvailer, Badenan Sur' gercogkund, Saksanma) oli venämalaine kirjutai da dramaturg. Lekar' professijan mödhe, hüvädtegii medicinan sferas.

Sädused[vajehta | vajehtada lähte]

Kirjutai sädi enamba 500 lühüdad sanutest, dramad da starinad 25-voččes pordos. Nügüd' kätihe niid enamba mi sadal kelel. Čehovan p'jesad lavastadas mail'man äjiš teatroiš hätkemba mi voz'sada, eriližešti «Kajag», «Koume sizart», «Višnäine sad».

Kaikiš tetabambad starinad i sanutesed oma «Step'», «Tuskasine istorii», «Duel'», «Honuz № 6», «Pert' mezoninanke», «Hüvämel'ne», «Birbitušk», «Tundmatoman ristitun sanutez», «Mužikad», «Mez' futläras», «Vanos», «Lapsiden jouk», «Ročine viri», «Dram mectusen aigan».

Biografii[vajehta | vajehtada lähte]

Tuleban aigan tetab kirjutai oli sündnu Taganrogha, koumanden gil'dijan torgovanan kanzha, sen pert' om kaičenus tähäsai. Anton oli koumanden lapsen kuden kesken. Pavel Jegorovič Čehov-tat libui ottud orjaha kanzaspäi, osti ičtaze da kaikid perehnikoid orjudespäi i pidi bakalejan laukad.

Anton Čehov zavodi opendust Taganrogan grekižes školas, pajati jumalanpertin horas. Vll 1868−1879 Anton openui Taganrogan gimnazijas, kirjuti sen aigan ezmäižid p'jesid. Vl 1876 hänen tat eli bankrotnendas läbi, möi kaiked ičezkaluištod Taganrogas i sirdi Moskvha kaičemhas kreditoroišpäi. Vl 1879 Anton sirdi Moskvha mugažo i tuli openumha Moskvan universitetan medicinižhe fakul'tetha (nüg. Ezmäine Moskvan valdkundaline medicine universitet I. M. Sečenovan nimed). Lopi opendust vl 1884 i zavodi radod makundan lekarin Voskresenskan Čikinan läžundkodiš, praktikan sijadusen mödhe.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Паперный З. С. Чехов Антон // Краткая литературная энциклопедияМ.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 8.
  2. 2,0 2,1 С. Венгеров Чехов, Антон Павлович // Энциклопедический словарьСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1903. — Т. XXXVIIIа. — С. 777–781.
  3. 3,0 3,1 https://bigenc.ru/literature/text/4684952
  4. BD Gest'
  5. 5,0 5,1 Eesti biograafiline andmebaas ISIK
  6. 6,0 6,1 NooSFere — 1999.
  7. 7,0 7,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  8. 8,0 8,1 Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  9. 9,0 9,1 Vegetti Catalog of Fantastic Literature
  10. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  11. Babelio — 2007.
  12. 12,0 12,1 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  13. Base biographique
  14. Паперный З. С. Чехов Антон Павлович // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1978. — Т. 29 : Чаган — Экс-ле-Бен. — С. 138–140.
  15. http://ibdb.com/person.php?id=4213
  16. http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/rmv.365/pdf
  17. The Fine Art Archive — 2003.
  18. Deutsche Nationalbibliothek Record #118638289 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  19. http://www.laphamsquarterly.org/death/miscellany/its-been-long-time-ive-had-champagne
  20. http://encyclopedia.kids.net.au/page/an/Anton_Chekhov


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.