Mine sisu juurde

Čehov Anton

Vajehta tarkendused
Vikipedii-späi
Tarbhaine lehtpol'
Anglijankel'ne tarbhaine lehtpol'
Čehov Anton
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

ven.: Антонъ Павловичъ Чеховъ

radmižen toižend:

arst, lehtezmez', kirjutai, proosakirjanik, satirik, näitekirjanik, lühijuttude kirjutaja

sündundan dat:

29. vilukud 1860

sündundan sijaduz:

Taganrog, Jekaterinoslavi kubermang[d], Venemaa keisririik[d][1][2][3][4]

valdkund:

 Venemaa keisririik[d][5]

kolendan dat:

15. heinku 1904(1904-07-15)[6][1][7][8][9][10][11][12][13][14] (44 vot)

kolendan sijaduz:

Badenweiler[d], Badenan sur'gercogkund, Germanijan imperii[15][1][16][17]

tat:

Pavel Chekhov[d]

mam:

Evgenia Chekhova[d]

avtograf:

 Čehov Anton VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Anton Pavlovič Čehov (ven.: Антон Павлович Чехов; sünd. 29. viluku 1860, Taganrog, Jekaterinoslavan gubernii, Venäman imperii — kol. 15. heinku 1904, Badenvailer, Badenan Sur' gercogkund, Saksanma) oli venämalaine kirjutai da dramaturg. Lekar' professijan mödhe, hüvädtegii medicinan sferas.

Kirjutai sädi enamba 500 lühüdad sanutest, dramad da starinad 25-voččes pordos. Nügüd' kätihe niid enamba mi sadal kelel. Čehovan p'jesad lavastadas mail'man äjiš teatroiš hätkemba mi voz'sada, eriližešti «Kajag», «Koume sizart», «Višnäine sad».

Kaikiš tetabambad starinad i sanutesed oma «Step'», «Tuskasine istorii», «Duel'», «Honuz № 6», «Pert' mezoninanke», «Hüvämel'ne», «Birbitušk», «Tundmatoman ristitun sanutez», «Mužikad», «Mez' futläras», «Vanos», «Lapsiden jouk», «Ročine viri», «Dram mectusen aigan».

Tuleban aigan tetab kirjutai oli sündnu Taganrogha, koumanden gil'dijan torgovanan kanzha, sen pert' om kaičenus tähäsai. Anton oli koumanden lapsen kuden kesken. Pavel Jegorovič Čehov-tat libui ottud orjaha kanzaspäi, osti ičtaze da kaikid perehnikoid orjudespäi i pidi bakalejan laukad.

Anton Čehov zavodi opendust Taganrogan grekižes školas, pajati jumalanpertin horas. Vll 1868−1879 Anton openui Taganrogan gimnazijas, kirjuti sen aigan ezmäižid p'jesid. Vl 1876 hänen tat eli bankrotnendas läbi, möi kaiked ičezkaluištod Taganrogas i sirdi Moskvha kaičemhas kreditoroišpäi. Vl 1879 Anton sirdi Moskvha mugažo i tuli openumha Moskvan universitetan medicinižhe fakul'tetha (nüg. Ezmäine Moskvan valdkundaline medicine universitet I. M. Sečenovan nimed). Lopi opendust vl 1884 i zavodi radod makundan lekarin Voskresenskan Čikinan läžundkodiš, praktikan sijadusen mödhe.

  1. 1 2 3 Паперный З. С. Чехов Антон // Краткая литературная энциклопедия — М.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 8.
  2. ↑ Паперный З. С. Чехов Антон Павлович // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1978. — Т. 29 : Чаган — Экс-ле-Бен. — С. 138–140.
  3. ↑ С. Венгеров Чехов, Антон Павлович // Энциклопедический словарь — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1903. — Т. XXXVIIIа. — С. 777–781.
  4. ↑ http://ibdb.com/person.php?id=4213
  5. ↑ http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/rmv.365/pdf
  6. ↑ https://bigenc.ru/literature/text/4684952
  7. ↑ Eesti biograafiline andmebaas ISIK — 2004.
  8. ↑ NooSFere — 1999.
  9. ↑ Brockhaus Enzyklopädie
  10. ↑ ISFDB — 1995.
  11. ↑ Vegetti Catalog of Fantastic Literature
  12. ↑ Archivio Storico Ricordi — 1808.
  13. ↑ The Fine Art Archive — 2003.
  14. ↑ Find a Grave — 1996.
  15. ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118638289 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  16. ↑ http://www.laphamsquarterly.org/death/miscellany/its-been-long-time-ive-had-champagne
  17. ↑ http://encyclopedia.kids.net.au/page/an/Anton_Chekhov
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Om sadud "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Čehov_Anton&oldid=152436"