Taganrog

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Taganrog
Таганрог
 Lidnanznam
Taganrog.png
 Flag
Flag of Taganrog.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2017) 250 287 ristitud
Pind 95 km²
TaganrogТаганрог
Pämez' Inna Titarenko
(sügüz'ku 2 014—)
Telefonkod +7-8 634-xxx-xxx
Avtokod 61, 161
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Taganrog (ven.: Таганрог) om Venäman lidn, lidnümbrik da meriport Rostovan agjan suvipäivlaskmas, sen kahtenz' surtte lidn, om «sodahoštusen lidn»-arvonke (vspäi 2011).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Grekalaižiden žilo, Kremnoi (amuižgrek.: Κρημνοὶ) ezimeletaden, oli olmas Taganrogan territorijal 6. voz'sadal EME.

Läz 13. voz'sadal italijalaižed sauvoiba Porto-Pizano-lidnad da portad täs.

Petr I pani nügüdläižen eländpunktan alust vl 1698 kuti Troickan lidnuz Taganii Rog-nemel. Vozil 1712−1769 se oli muretud da tactud sodoiden Turkanmanke tagut, sid' saudud möst. Žilo lidnusenke saiba lidnan statusad vl 1775. Kätihe portaks vaiše torguindan täht Sevastopolin alusenpanendan jäl'ghe vl 1783.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Azovmeren Taganrogan lahten pohjoižpäivnouzmal randal, 50 metrhasai ü.m.t. korktusil. Matkad Rostovhasai Donal om 70 km päivnouzmha, Ukrainan röunhasai — 50 km päivlaskmha da lodeheze. Lähembaine lidn om Azov 40 km suvipäivlaskmha orhal meren kal't.

Vodenkeskeine il'man lämuz om +10,4 C°. Paneb sadegid 450 mm vodes. Kuivahk klimat pehmdub meritulleil.

Taganrog om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Se jagase 5 territorialižhe ohjandushe: Keskuzline, Mererandaline, Tegimišton, Päivlaskmaine da Pohjoine.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan ohjastusen pert'.

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Sen ühtnijoiden järgenduseližed valičendad oliba vn 2014 14. päiväl sügüz'kud (6. kucund). Duman ezimez' om lidnan pämez'.

Andrei Lisickii om valitud lidnan administracijan pämeheks i radab vn 2016 redukuspäi.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 257 681 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 295 tuhad eläjid vl 1987.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe[1]): venälaižed — 91,1%, ukrainalaižed — 3,8%, armenijalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.

Ižanduz da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma raudan metallurgii, mašinoidensauvomine, laivoiden kohenduz, meblän pästand, villän da kivihilen eksport.

Avtobusad, trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Sodavägiden da civiline Taganrog-Suvine lendimport (TGK / ТАГ) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, mererandal.

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Anton Čehov (1860−1904) — oli venälaine mez', Venälaižen imperijan kirjutai.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Rostovan agjan ristitišton rahvahiden mülünd vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe. Statistikan kogoduz. — Rostov Donal, Rostovstat, 2005. — 186 lp. — Lp. 67. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Rostovan agjan lidnad
Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk