Taganrog

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Taganrog
Таганрог
 Lidnanznam
Taganrog.png
 Flag
Flag of Taganrog.svg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2015) 253 040 ristitud
Pind 95 km²
TaganrogТаганрог
Pämez' Aleksei Mahov (2 016-) (velgusentäutai)
Telefonkod +7-8 634-xxx-xxx
Avtokod 61, 161
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Taganrog (ven.: Таганрог) om Venäman lidn da meriport Rostovan agjan suvipäivlaskmas, sen kahtenz' surtte lidn, sodahoštusen lidn (vspäi 2011).

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Grekalaižiden žilo, Kremnoi (grek. Κρημνοὶ) ezimeletaden, oli olmas Taganrogan territorijal 6. voz'sadal EME.

Läz 13. voz'sadal italijalaižed sauvoiba Porto-Pizano-lidnad da portad täs.

Petr I pani nügüdläižen eländpunktan alusen vl 1698 kuti Troickan lidnuz Taganii Rog-nemel. Vozil 1712-1769 se oli muretud da tactud sodoiden Turkanmanke tagut, sid' saudud möst. Se sai lidnan statusad vl 1775. Tegihe vaiše torguindportaks Sevastopolin alusenpanendan jäl'ghe vl 1783.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn seižub Azovmeren Taganrogan lahten pohjoižpäivnouzmal randal, 50 metrhasai korktusil. Matkad Rostovhasai Donal om 70 km päivnouzmha, Ukrainan röunhasai — läz 50 km päivlaskmha da lodeheze.

Vodenkeskeine il'man lämuz om +10,4°C. Paneb sadegid 450 mm vodes. Kuivahk klimat pehmdub meritulleil.

Taganrog alajagase 5 territorijan ohjandushe: Keskuzline, Mererandaline, Tegimišton, Päivlaskmaine da Pohjoine.

Tobmuz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan ohjastusen pert'.

Käskusenandai tobmuz om Lidnan Dum. Järgvaličendad sihe oliba vl 2014 sügüz'kun 14. päiväl (6nz' kucund).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu oli 257 681 ristitud.

Rahvahad (enamba 1%, vn 2002 rahvahanlugemižen mödhe[1]): venälaižed (91,1%), ukrainalaižed (3,8%), armenijalaižed (1,1%); toižed — 3,0%, rahvahuden ozutandata — 1,0%.

Ižanduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ižandusen päsarakod oma raudan metallurgii, mašinoidensauvomine, laivoiden kohenduz, meblän pästand, villän da kivihilen eksport.

Avtobusad, trolleibusad da tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Sodavägiden da civiline Taganrog-Suvine lendimport (TGK / ТАГ) sijadase 6 km päivlaskmha lidnan keskusespäi, mererandal.

Tetabad sündnuded[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Anton Čehov (1860-1904) – oli venälaine mez', Venälaižen imperijan kirjutai.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Rostovan agjan ristitišton rahvahiden mülünd vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe. Statistikan kogoduz. — Rostov Donal, Rostovstat, 2005. — 186 lpp. — Lp. 67. (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Rostovan agjan lidnad
Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk