Millerovo

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Millerovo
Миллерово
Lidnanznam
Coat of Arms of Millerovo.png
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2019) 35 208 ristitud
Pind 51 km²
Millerovo Миллерово
Pämez' Tat'jana Visockaja
(sügüz'ku 2 015—)
Telefonkod +7-86 385-xx-xxx
Avtokod 61, 161
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Lidnan päraudtestancii

Millerovo (ven.: Ми́ллерово) om Venäman lidn, lidnankund da transporttesol'm Rostovan agjan pohjoižes. Se om Millerovon rajonan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud Ivan Miller-sodamehel pustolänihe vl 1786 kuti Millerov-futor lahjoitud hänele Jekaterina II-imperatornaižel tahondas. Möhemba Millerov-Glubokinskii-žilo. Nimitihe alusenpanijan kanzannimen mödhe. Žilo sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke vn 1926 keväz'kus. Toižen mail'man sodan aigan lidn oli okkupiruidud nacistoil (16.07.1942 — 17.01.1943).

Millerovo šingotase maižanduztehnikan da sen paloiden tehmižel, sömtegimištol (trahmalan da patokan kombinat, vintegim, pühävoin tegim, villän elevator) i letken küllästamižfabrik (formuindmaterialad, korbehtundvastaine krepind).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase rajonan suves, Glubokai-jogen üläjoksmusen hural randal päpaloin (ven.: Глубокая 123 km pitte, Donan hurapol'ne bassein), 131 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Reljef om vanoikaz. Matkad Ukrainan röunhasai om 30 km päivlaskmha, Rostovhasai Donal om 190 km suvhe orhal, 212 km avtotel vai raudtel. Lähembaižed lidnad oma Kamensk Šahtil 67 km suvhe orhal, 81 km avtotedme vai raudtedme, i Lugansk (Ukrain) 89 km suvipäivlaskmha orhal, 117 km avtotedme vai raudtedme. «Don»-avtotrass (M4) ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi. Millerovo-raudtestancii radab «Rostov Donal — Moskv»-keskustal, jono Luganskhasai eile kävutandas. Millerovo-sodalendimport om saudud 5 km lodeheze lidnaspäi.

Millerovo om lidnankundan üks'jäine eländpunkt.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1939 lidnan ristitišt oli 24 tuhad eläjid. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe eläjiden lugu oli 36 499 ristitud, rajonan viž ühesandest. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 38..39 tuhad eläjad vll 1992−2005 (39 700 rist. vl 1998).

Rahvahad (2010): venälaižed — 95,6%, ukrainalaižed — 1,6%, toižed rahvahad — 2,8%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Millerovon agrotegimišton tehnologijoiden da ohjastusen tehnikum[1] i Millerovon kozakišton kadetine professionaline tehnikum.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Millerovon agrotegimišton tehnologijoiden da ohjastusen tehnikum — sait (дсхт.рф). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Rostovan agjan lidnad
Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk