Semikarakorsk
| Lidnanznam | |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2021) | 21,719 ristitud |
| Pind | 20 km² |
| Pämez' | Valentina Naumenko (reduku 2016—) |
| Telefonkod | +7−86 356-xx-xxx |
| Avtokod | 61, 161 |
| Aigvö | UTC+3 (MSK+0) |
Semikarakorsk (ven.: Семикарако́рск) om Venäman lidn da lidnankund Rostovan agjan keskuzpalas. Se om Semikarakorskan rajonan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Hazarine lidnuz oli olmas Sal-jogen lanktendanno Donha 7.-9. voz'sadal, sen jändused-lidnut (ven.: Городище) oma kaičenus. Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 1594 kuti kozakoiden Semikarakori-lidnut (ven.: городок Семикаракоры), nimituz om türkan augotižlibundanke. Mainitase toižen kerdan stanican Frol Minaev-atamanan ozutandoiš Sur'oigenuziden käskuzaluzkundas (Moskv) vl 1672, se voz' lugese alusenpanendan oficialižeks.
Stanic vajehti sijadust severt-se kerdoid, ka oli alištunu Donan sur'vezile üks'kaik jogo kevädel. Sirtihe stanicad amuižes lidnusespäi hurarandadme, sid' Donan oiktale randale da tagaz. Eländpunkt om olmas nügüdläižel sijal vspäi 1895, maižandusen sarakod i torguind änikoičiba siš. Vl 1911 Don vajehti vagod stanicanno, edeline vago om Vanh Don-järveks (ven.: озеро Старый Дон) da lidnan pohjoižröunaks. Toižen mail'man sodan aigan stanic oli okkupiruidud nacistižen Germanijan sodavägil (keza 1942 — 4.01.1943). Stanic sai lidnan statusad vn 1972 25. päiväl semendkud.
Semikarakorsk šingotase keramikan tehmižel[1], sömtegimištol (leibänkombinat, konservtegim, saguden tegim, kolbasceh, konditerine ceh), korpusmeblin pästandal, maižanduztehnikan kohendusel i plodunkazvatandtarhal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan lodehes, Donan hural randal i sen huran Sal-ližajogen (ven.: Сал) oiktal randpolel, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Matkad Rostovhasai Donal om kahesakümne kuz' kilometrad päivlaskmha-suvipäivlaskmha orhal vai 117 km avtotel. Lähembaine lidn om Konstantinovsk 23 km päivnouzmha-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 35 km avtotedme. «Rostov — Volgodonsk»-avtotekeskust ümbärdab lidnad suvespäi. Om ehtatimid Donas päliči.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Semikarakorsk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind — 109 km², sidä kesken mec 1,5 km², maižanduzma 57 km².
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Deputatoiden nevondkundan ezimez'. Edeline nevondkundan ezimez' om Ivan Jesin, radoi edel vn 2016 redukud. Lidnan Administracijan pämez' om Aleksandr Černenko vn 2009 keväz'kuspäi.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1939 stanican ristitišt oli 5 900 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 23 884 ristitud, rajonan nell' ühesandest, vn 2021 — 21 719 ristitud. Kaik 22 118 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 23..24 tuhad eläjid vll 1992−2013 (24 200 rist. vll 1998 i 2001).
Rahvahad (ozutadud rahvahudenke vl 2010): venälaižed — 92,9 %, ukrainalaižed — 2,2 %, armenijalaižed — 1,3 %, toižed rahvahad — 3,6 %.
Ortodoksižen hristanuskondan nell' pühäpertid[2] oma kaičenus i saudud lidnas: kaks' jumalanpertid da kaks' časounäd. Jumalanpertid oma Eläban Eziauguižen Stroican kivine (om saudud vll 1993−1996) i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen puine (letihe vl 2007).
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma kümne nimitadud päivkodid, koume keskškolad (nomer 1, 2, 3), lapsiden sädamižen pert', lapsiden čomamahtoiden škol, lapsiden da alaigäčuiden sportškol.
Semikarakorskan agrotehnologine tehnikum[3] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Jumalanmaman Donan jumalaižen časoun', vn 2019 nägu
- Keramikan edheotandan tulend vl 2019
- Sijaline torguz («jarmank», 2019)
- Semikarakorskan avtobusstancii vl 2018
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden aluzkundoiden sait (semikarakorsk-adm.ru) (ven.)
- Lidnan istorijan i keramikan tehmižen muzei (семикаракорская-керамика.рф). (ven.)
| Semikarakorsk Vikiaitas |
| Rostovan agjan lidnad | ||
| Aksai | Azov | Bataisk | Cimlänsk | Doneck | Gukovo | Kamensk Šahtil | Konstantinovsk | Millerovo | Morozovsk | Novočerkassk | Novošahtinsk | Proletarsk | Rostov Donal | Rusked Sulin | Sal'sk | Semikarakorsk | Šahti | Zernograd | Zverevo | Taganrog | Vauged Kalitv | Volgodonsk | ||
