Čoser Džefri

Vikipedii-späi
Čoser Džefri
brit. angl.: Geoffrey Chaucer
Čoser: kuva Kassellan «Anglijan istorii»-kirjaspäi, 1902
Čoser: kuva Kassellan «Anglijan istorii»-kirjaspäi, 1902
radmižen toižend:

kelentedomez', runokirjutai, laulusõnade kirjutaja, filosof, politikanmez', tõlkija, astroloog, kirjutai

sündundan dat:

läz 1343[1]

sündundan sijaduz:

London, Inglismaa kuningriik[d]

valdkund:

 Inglismaa kuningriik[d]

kolendan dat:

ок. 25. reduku 1400

kolendan sijaduz:

London, Inglismaa kuningriik[d]

tat:

John Chaucer[d][2][3]

mam:

Agnes Copton[d][3]

avtograf:

 Čoser Džefri VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Džefri Čoser (mugažo Džeffri vai Gotfrid, angl.: Geoffrey Chaucer [ˈtʃɔːsər]; sünd. läz 1343. vot, London, Anglijan kunigahuz — kol. 25. reduku 1400, sigäna-žo, om mahapandud Vestminsteran abbatuses) oli anglijalaine runokirjutai, literaturižen anglijan kelen i angližen literaturan alusenpanii. Kirjuti ičeze sädusid anglijan kelel ezmäižeks latinan kelen sijas. Sädi prozad-ki («The astrolab»-tedotraktat, kirjutused elos), tegi poemiden kändusid italijan i francijan kelišpäi.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Čoseran tat torgui vinal, i hänen poig putui tanhale seičemetoštkümnevoččel kunigahan poigan akan pažaks. Ühtni vn 1359 sodamatkha Francijad vaste, putui plenha, i Eduard Koumanz'-kunigaz maksoi päzutamha händast, kändi ičeze kamerdineraks da azegenkandajaks.

Vll 1360−1367 Čoser openui Londonan juridižes üläškolas, tedoiži Amuižen Riman klassižid kirjutajid, tezi Francijan nügüd'aigaižiden runokirjutajiden sädusid. Opendusen jäl'ghe ajeli Italijha diplomataks i tegi tundmust Italijan runoištonke da torguindlidnoidenke.

Kanz[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 1366 Džefri i Filippa (de Roe neiččel, 1346−1387) vändiba sajad. Sündutihe kaks' last, Elizabet i Tomas Čoserad.

Sured poemad[vajehta | vajehtada tekst]

  • «Gercoganakan kirj» (angl.: Book of the Duchess, 1369)
  • «Anelida i Arsit» (Anelida and Arcite, möhäližed 1370-nded voded)
  • «Linduiden parlament» (Parlement of Foules, 1382)
  • «Troil i Kressida» (Troylus and Chryseide, 1382, viž kirjad)
  • «Hoštusen pert'» (The House of Fame, 1383−1384)
  • «Legend ezikuvaližiš naižiš» (Legend of Good Women, 1388)
  • «Kenterberrin sanutesed» (The Canterbury Tales, 1387−1400, 22 runosanutest i kaks' prozišt sanutest, jättud kesketi)

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Oxford Dictionary of National Biography / C. MatthewOxford: OUP, 2004.
  2. Lundy D. R. The Peerage
  3. 3,0 3,1 Kindred Britain

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]