Mine sisu juurde

Aleksandrupolis

Vikipedii-späi
Aleksandrupolis
Αλεξανδρούπολη
Valdkund Grekanma
Eläjiden lugu (2011) 57,812 ristitud
Pind 149,85 km²
AleksandrupolisΑλεξανδρούπολη
Telefonkod +30−25 510-xx-xxx
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3

Aleksandrupolis (grek.: Αλεξανδρούπολη [aleksanˈðrupoli]) om lidn Grekanman pohjoižpäivnouzmas, Päivnouzmaine Makedonii i Frakii-agjas.

Grekalaižiden amuine Sale (Sali)-lidn oli olmas Aleksandrupolisan sijas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kalanpüdajiden Dedeagač-žiloks Ottomanan imperijas 1870-nzil vozil, sil-žo aigal sauvoškanzihe raudted. Voziden 1877−1878 Venäman okkupacii lahjoiči eländpunktale planad oigedsaumaižidenke fartaloidenke.

Ezmäižen mail'man sodan aigan lidnan territorii mülüi Bolgarijha pordaigaližešti (1913−1918). Udesnimitihe Grekanman Aleksandr I-kunigahan mödhe hänen tulendan lidnha jäl'ghe vl 1920.

Aleksandrupolis šingotase znamasižel meriportal (Bolgarii-ki kävutab sidä) i sidodud sihe PAKO:n sodameribazal, turizmal: kahesa muzejad, puištod, karad i lämäd purtked ezilidnoiš. Nozoltadud londuseližen gazan terminal om saudud läz lidnad. Elektrostancii londuseližel gazal linneb vaumitud vn 2025 lopus vajehtamha valdkundan vanhid elektrostancijoid hilel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz agjas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Egeižen meren randal, 0..11 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Matkad agjan administrativižhe Komotini-keskushesai om 50 km lodeheze orhal vai 58 km avtol, Turkanman röunhasai om nell'kümne kilometrad päivnouzmha.

Klimat om Keskmeren. Keza om päivoikaz lujas, räk da kuiv, tal'vaig om pil'vekaz da neps. Voden keskmäine lämuz om +15,2 C°, heinkun-elokun +25,8..+26,2 C°, tal'vkun-uhokun +5,1..+7,1 C°. Ekstremumad oma −14,0 C° (viluku, uhoku) i +41,4 C° (heinku). Ei voi panda halad semendkus-sügüz'kus (sügüz'kun minimum om 0 C°). Paneb sadegid 545 mm vodes, enamba kül'mkus-tal'vkus (83 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (13..28 mm kus).

Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 812 ristitud, municipalitetan — 72 959 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', 11. sija valdkundas. Venäman konsuluz radab lidnas.

Avtobusad (15 maršrutad) i taksid oma kundaližeks transportaks ezilidnoidenke. Kaks' raudtestancijad ratas: jüguiden täht i passažirine meriportas. Matknikad kävutadas meriportad samhas lähižihe sarihesai.

Rahvahidenkeskeine civiline Dimokritos-lendimport (AXD / LGAL, 212 tuh. passažiroid vl 2018) om saudud seičemes kilometras päivnouzmha lidnaspäi. Tehtas reisid valdkundadme (Afinad, Iraklion, Sitii (Krit-sarel)), Larnakha (Kipr, 2024).