Aleksandrupolis

Vikipedii-späi
Aleksandrupolis
Αλεξανδρούπολη
Valdkund Grekanma
Eläjiden lugu (2011) 57,812 ristitud
Pind 149,85 km²
Aleksandrupolis Αλεξανδρούπολη
Telefonkod +30−25 510-xx-xxx
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Aleksandrupolis (grek.: Αλεξανδρούπολη [aleksanˈðrupoli]) om lidn Grekanman pohjoižpäivnouzmas, Päivnouzmaine Makedonii i Frakii-agjas.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Grekalaižiden amuine Sale (Sali)-lidn oli olmas Aleksandrupolisan sijas. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud kalanpüdajiden Dedeagač-žiloks Ottomanan imperijas 1870-nzil vozil, sil-žo aigal sauvoškanzihe raudted. Voziden 1877−1878 Venäman okkupacii lahjoiči eländpunktale planad oigedsaumaižidenke fartaloidenke.

Ezmäižen mail'man sodan aigan lidnan territorii mülüi Bolgarijha pordaigaližešti (1913−1918). Udesnimitihe Grekanman Aleksandr I-kunigahan mödhe hänen tulendan lidnha jäl'ghe vl 1920.

Aleksandrupolis šingotase meriportal (Bolgarii-ki kävutab sidä) i turizmal: 8 muzejad, puištod, karad i lämäd purtked ezilidnoiš.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Egeižen meren randal, 0..11 m korktusil, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Turkanman röunhasai om 40 km päivnouzmha.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 57 812 ristitud, municipalitetan — 72 959 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', 11. sija valdkundas. Venäman konsuluz radab lidnas.

Rahvahidenkeskeine Dimokritos-lendimport (AXD, 212 tuh. passažiroid vl 2018) om saudud 7 km päivnouzmha lidnaspäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]