Mine sisu juurde

Berners-Li Tim

Vikipedii-späi
Berners-Li Tim
angl.: Tim Berners-Lee
Tim Berners-Li «Campus Party Brasil»-aigtegol, vn 2009 sulaku
Tim Berners-Li «Campus Party Brasil»-aigtegol, vn 2009 sulaku
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: Timothy John Berners-Lee

radmižen toižend:

informaatik, fizikanmez', programmeerija, õppejõud, web developer, insener, leiutaja

sündundan dat:

8. kezaku 1955(1955-06-08)[1][2][3][4][5][6] (69 vot)

sündundan sijaduz:

London, Londoni krahvkond[d], Sur' Britanii[4]

valdkund:

 Sur' Britanii[7][8]

tat:

Conway Berners-Lee[d]

mam:

Mary Lee Woods[d]

sait:

w3.org/People/Berners-Le…

 Berners-Li Tim VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Timoti Džon Berners-Li-ižand (angl.: Sir Timothy John «Tim» Berners-Lee; sünd. 8. kezaku 1955, London, Sur' Britanii) om britanine tedomez' IT-sarakos. Hän om URL-sisteman, HTTP-protokolan i HTML-kelen melestegii, Mail'man hämähoukunverkon sädai (ühtes Robert Kajonke, 1989) i sen konsorciuman (vspäi 1994) ezmäine da nügüdläine pämez'. «Semantine hämähoukunverk»-koncepcijan tegii.

Tedomehen päine kirj om «Kuvaten hämähoukunverkod: Mail'man hämähoukunverkon augud i tulii aig» (angl. Weaving the Web: Origins and Future of the World Wide Web, Texere Publishing, 1999, ISBN 0-7528-2090-7). Siš hän starinoičeb Hämähoukunverkon sädamižes, koncepcijas, ozutab ičeze kacegid Internetan šingoteshe. Avtor pagižeb neniš tezisoiš:

  1. Voimuz koheta Hämähoukunverkon informacijad om tärged mugažo, kut serfingan-ki voind sidme. Tegii lugeb WYSIWYG-tehnologijad (se-žo virtualine redaktor) päižeks, hot' verkon Wiki-saitad oma oiged hašk.
  2. Voib kävutada kompjuteroid «tagamaižiden processiden» täht, ned abutižiba ristituile rata ühtes.
  3. Internetan kaikuččele aspektale piidab rata hämähoukunverkon kartte, eile ijerarhijan. Sikš domennimiden sistem (DNS — angl.: Domain Name System) om vastmel'ne erind, ICANN-organizacii ohjastab sidä.
  4. Kompjutertedomehed pidadas moral'vastust tehnižen vastusen ližaks.

Timotin kazvatajad oma Konuei Berners-Li i Meri Li Vuds, hö radoiba matematikantedomehil i ühtniba «Mark I»-kompjuteran sädandha. Berners-Li sai fizikantedomehen arvod Oksfordan universitetas vl 1976, radoi telekommunikacijoiden sarakos, sid' programistan. Tedomez' om nainu, kaks' last.

  1. http://www.w3.org/People/Berners-Lee/Longer.html
  2. Person Profile // Internet Movie Database — 1990.
  3. SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Brockhaus Enzyklopädie
  5. GeneaStar
  6. Davos 2014 Participant List
  7. http://www.bbc.co.uk/blogs/magazinemonitor/2009/10/11-week/
  8. Deutsche Nationalbibliothek Record #121649091 // Integrated Authority File — 2012—2016.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.