Bethoven Lüdvig van
Bethoven Lüdvig van | |
saks.: Ludwig van Beethoven[1] | |
Lüdvig van Bethovenan portret (pirdi Karl Štiler, 1820) | |
radmižen toižend: | |
---|---|
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
kolendan sijaduz: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
sait: | |
Bethoven Lüdvig van VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Lüdvig van Bethoven (saks.: Ludwig van Beethoven [ˈluːtvɪç fan ˈbeːt.hoːfən]; sünd. 16. tal'vku, valatadud 17. tal'vku 1770, Bonn, Vestfalii, Germanii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 26. keväz'ku 1827, Ven, Avstrijan imperii) — saksalaine muzikankirjutai, dirižor da pianist, üks' «venalaižiš klassikoišpäi».
Bethoven om kaikiš järedamb person Evropan klassižes muzikas keskes klassicizmad da romantizmad. Hän om arvostadud lujas muzikankirjutai, edestadas Bethovenan muzikad paksus lujas.
Muzikankirjutai tegi sädusid kaikiš žanroiš: operad, baletad, muzikad dramatižiden spektakliden täht, töd horan täht.
Läz sadad Bethovenan muštnikoid oma letud 54 lidnoiš videl kontinental.
Sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ühesa nomeruidud simfonijad, niiden kesken № 3 «Vägimehiden» i № 6 «Pastoraline»;
- kahesa simfoništ ezivändod, sidä kesken «Leonora» № 3;
- viž koncertad fortepianon täht orkestranke;
- muzik dramlavastusile: «Egmont», «Koriolan», «Stefan-kunigaz»;
- kuz' noriden voziden sonatad fortepianon täht;
- 32 sonatad fortepianon täht, «32 variacijad do-minor», i läz 60 p'jesad fortepianon täht;
- kümne sonatad violižen i fortepianon täht;
- koncert violižen täht orkestranke, koncert violižen, violončelin i fortepianon täht orkestranke («koumekerdaine koncert»);
- viž sonatad violončelin i fortepianon täht;
- sonat valtornan i fortepianon täht;
- 16 jändekvartetad;
- kuz' triod;
- «Prometein sädused»-balet;
- «Fidelio»-oper;
- Üläihastuseline mess;
- vokaline «Edahaižennoks mel'heižnaižennoks»-cikl;
- pajod erazvuiččiden runokirjutajiden sädusile, rahvahanpajoiden ümbriradmižed.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ SG C. Ludwig van Beethoven (1770-1827), German composer // Allergy and Asthma Proceedings — Providence: OceanSide, 1996. — Vol. 17, Iss. 4. — P. 226–228. — ISSN 1088-5412; 1539-6304
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Беетговенъ // Энциклопедический лексикон — СПб.: 1836. — Т. 5. — С. 161–162.
- ↑ Бетховен, Людвиг, Բեթհովեն, Լյուդվիգ // Энциклопедический словарь / под ред. И. Е. Андреевский — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1892. — Т. IIIа. — С. 643–644.
- ↑ Ludwig van Beethoven — 2010.
- ↑ Internet Broadway Database — 2000.
- ↑ Wired / M. Streshinsky — San Francisco: Condé Nast, 1993. — ISSN 1059-1028; 1078-3148
- ↑ International Music Score Library Project — 2006.
- ↑ The Fine Art Archive — 2003.
- ↑ 9,0 9,1 9,2 Deutsche Nationalbibliothek Record #118508288 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ 10,0 10,1 Beethovens Schicksal als „Migrant“ in Wien vor 200 Jahren: Vom Untertanen des Erzbischofs von Köln zum österreichischen Staatsbürger — 2022. — Vol. 13, Iss. 1. — ISSN 2042-6402
- ↑ https://www.musik-sammler.de/artist/ludwig-van-beethoven
Bethoven Lüdvig van Vikiaitas |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |