Džois Džeims
Džois Džeims | |
angl.: James Augustine Aloysius Joyce | |
Džeims Džois vl 1915 | |
nimi sündundan jäl'ghe: | |
---|---|
radmižen toižend: |
runokirjutai, romaanikirjanik, opendai, autor, kirjutai, lehtezmez', kirjanduskriitik, proosakirjanik |
sündundan dat: |
2. uhoku 1882[2][3][4][5][6][7][8][9][10][11][12][13][14][1][15] |
sündundan sijaduz: | |
valdkund: | |
kolendan dat: |
13. viluku 1941[16][4][5][6][8][20][10][11][12][21][2][14][15] (58 vot) |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
avtograf: | |
sait: | |
Džois Džeims VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Džeims Ogastin Aloišes Džois (angl.: James Augustine Aloysius Joyce; sünd. 2. uhoku 1882, Dublin, Irlandii — kol. 13. viluku 1941, Cürih, Šveicarii) oli irlandijalaine kirjutai da runokirjutai, 20. voz'sadan modernizman edestai, lehtezmez'. Kirjuti anglijan kelel tobjimalaz, mugažo francijan, italijan i latinan kelil.
Sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Džois kirjuti 15 sanutesen «Dublinalaižed»-kogodust (1914, angl.: Dubliners), i tetabid romanid:
- «Uliss» (1914−1921, angl.: Ulysses), äistilistine roman, modernizman kvintessencii.
- «Pirdajan portret hänen norudes» (1907−1914, angl. A Portrait of the Artist as a Young Man), avtobiografine roman
- «Muštmižed Finneganan polhe» (1923−1939, angl. Finnegans Wake), eksperimentaline sanoidensädai, mifilogine i komine roman
- «Stiven-vägimez'» (1905, angl. Stephen Hero), jänu kesken roman, om publikoitud avtoran surman jäl'ghe, käzikirjutesen pala oli likvidiruidud hänel. Necen romanan paradused oliba ottud ezitegeseks «Pirdajan portret hänen norudes»-romanan täht
Vspäi 2012 kirjutajan radod oma maksutomaks kundaližeks varaks. Džeims Džoisan kumardelijad oigetas Blumsdei:d (irl.: Lá Bloom, angl.: Bloomsday) mail'madme jogo vodel 16. kezakud, tehtas «Uliss»-romanan lugemižid, Dublinas kävudas romanan Leopol'd Blum-pähengen maršrutadme.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Džeims Džois oli sündnu Dublinan suvižhe Ratgar-rajonha, Džon Stanislas Džois-tatan i Meri Džein Marri-maman äjiden lapsiden keskes. Kirjutajan laps'aig mäni gollüdes, mi om ozutadud hänen sädusiš. Openui Dublinan Bel'veder-kolledžas vll 1893−1897, sid' Dublinan universitetas (Universitetan kolledž, 1898−1902). Vl 1902 sirdi elämhä Parižas, vl 1904 — Triest-lidnas (Italii). Vl 1904 tegi tundmust Dublinan adivpertin Nora Barnakl-honusenkaičijanke i eli hänenke kaiken elon (oliba naižiš vspäi 1931), vl 1907 sündutihe Lüčija Džois-tütärt, tuleban aigan kirjutai da kargaidai. Matkazihe Evropadme elon hätkte.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 1,0 1,1 WikiTree — 2005. — ed. size: 23699588
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Archivio Storico Ricordi — 1808.
- ↑ 3,0 3,1 Atherton J. S. Encyclopædia Britannica
- ↑ 5,0 5,1 SNAC — 2010.
- ↑ 6,0 6,1 Internet Broadway Database — 2000.
- ↑ International Music Score Library Project — 2006.
- ↑ 8,0 8,1 ISFDB — 1995.
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ 10,0 10,1 Vegetti Catalog of Fantastic Literature
- ↑ 11,0 11,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 12,0 12,1 Historische Lexikon der Schweiz, Dictionnaire historique de la Suisse, Dizionario storico della Svizzera — Bern: 1998.
- ↑ NNDB — 2002.
- ↑ 14,0 14,1 The Fine Art Archive — 2003.
- ↑ 15,0 15,1 Munzinger Personen
- ↑ 16,0 16,1 16,2 Джойс Джеймс // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- ↑ http://www.nytimes.com/2011/05/01/travel/01trieste-italy.html?_r=1&pagewanted=all
- ↑ https://www.nytimes.com/books/00/01/09/specials/joyce.html
- ↑ Dictionary of Irish Biography — RIA.
- ↑ Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ Babelio — 2007.
- ↑ Flann O'Brien, James Joyce, and The Dalkey Archive // New Hibernia Review — University of St. Thomas, Philosophy Documentation Center. — ISSN 1092-3977; 1534-5815
- ↑ http://muse.jhu.edu/books/9780472025930?auth=0
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |