Galatin

Galatin
Galatina
Valdkund	Italii
Eläjiden lugu (2026)	25,167 ristitud
Pind	82,65 km²
Pämez'	Fabio Verdžine; (kezaku 2022—,; Fabio Vergine)
Telefonkod	+39-(0)836
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Galatin (ital.: Galatina, sijaline pagin San Pietru «Pühä Petr», grek.: Ας Πέτρο As Pètro) om lidn da kund (kommun) Italijan suvipäivnouzmas. Se mülüb Apulii-agjan Lečče-provincijha.

Istorii

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vn 1178 notarialižes aktas, siš Sankti Petrin fermeran pert' om kirjutadud. Grafad i gercogad (vspäi 1485) valdoičiba San-Pjetro-in-Galatina-eländpunktal hätken aigan. Nimitihe nügüdläižikš vn 1861 Italijan ühtištusen jäl'ghe. Galatin-raudtestancii radab vspäi 1884.

Galatin šingotase metallan ümbriradmižel, torguindal (jarmank), käzitöiden edheotandoil (keramik, poimetišed, kudondad), savičun i sauvondapakuden tegimel. Cementtegim i statižiden invertoriden tegim ratas lidnanno. Ühtenzoitai Grekanmanke vedenalaine kabel' zavodiše siš. Galatin-sodalendimport om kümnes kilometras lidnaspäi. Ümbärdajan territorijan šingotez baziruiše maižandusel (olivanvoi, vin, fruktad i maplodud).

Geografijan andmused

Lidnankundan sijaduz Lečče-provincijas i Italijas vn 2009 kartal

Lidn sijadase agjan suvipäivnouzmas, 75 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, läz Keskmeren randištod.

Matkad provincijan Lečče-keskushesai om kaks'kümne üks' kilometrad pohjoižhe avtotedme (kaks' manted) vai raudtedme.

Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz +16,3 C°. Paneb sadegid 627 mm vodes, oleskeleb niid vähemba semendkus-elokus (14..29 mm kus), enamba redukus-vilukus (80..109 mm kus).

Eläjad

Vl 1991 kundan eläjiden lugu oli kaikiš suremb, rahvahanlugemine fiksirui 29 296 ristitud. Vl 2016 kundan ristitišt oli 27 109 eläjad.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma seičeme päivkodid, viž augotižškolad, koume keskškolad.

Edeližed kundan pämehed oma Marčello Amante (Marcello Amante, kezaku 2017 — kezaku 2022), Kozimo Montanja (Cosimo Montagna, keväz'ku 2012 — eloku 2016).