Mine sisu juurde

Gojanii

Vikipedii-späi
Gojanii
Goiânia
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Brazilii
Eläjiden lugu (2024) 1,536,097 ristitud
Pind 739 km²
GojaniiGoiânia
Pämez' Sandro Mabel'
(viluku 2025—,
Sandro Mabel)
Telefonkod +55−62
Aigvö UTC−3
Lidnan kart (2025)

Gojanii (port.: Goiânia [ɡo(j)ˈjɐniɐ]) om lidn Brazilijan keskuzpalan suves. Se om valdkundan kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gojas-štatan administrativine keskuz da pala.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1933 24. redukud kut štatan uz' pälidn, ende Gojas-lidn oli keskuseks. Valitihe nimitust štatan lehtesen konkursal. Ezmäine literaturine säduz Gojasas nimitase muga-žo, se om vn 1896 epine poem. Letihe Gojanijad planan mödhe, se ezimeleti 50 tuhad eläjid. Vozil 1937−1942 štatan ohjastuz sirdi lidnha.

Gojanii šingotase maižanduzmašiništon, instrumentoiden da heretusiden pästandal, sauvondal, avtoiden möndal da holitišil, medicinan keskuseks.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan municipalitetan sijaduz Gojas-štatas i Brazilijas vn 2006 kartal

Lidn sijadase štatan keskuzpalan suves, 749 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Brazilia-pälidnhasai om 209 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.

Klimat om subekvatorialine räk kaks'sezonine. Sulaku-eloku oma päivoikahad, reduku-uhoku oma pil'vekahad. Kun keskmäine lämuz vajehtase +22,3..+26,3 C° röunoiš voden aigan. Ekstremumad oma +0,5 C° (heinku) i +41,2 C° (reduku). Paneb sadegid 1611 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (220..272 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-elokus (19 mm pordos, vihm heinkus om harv lujas). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 41..48 % röunoiš heinkus-sügüz'kus, 66..73 % kül'mkus-sulakus, 55..60 % toižiš kuiš. Ul'traruskedsinižen sädegoičendan keskmäine indeks om 14..16 redukus-keväz'kus.

Lidnan administrativižed rajonad (2012)

Gojanii jagase seičemeks administrativižeks regionaks. Ned alajagasoiš läz 640 ümbrikoks (port.: barrio).

Lidnan tobmuden pämez' om prefekt (port.: prefeito de Goiânia). Edeline lidnan pämez' om Roherio Krus (Rogério Cruz, viluku 2021 — tal'vku 2024).

Vn 2010 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,302,001 ristitud (12. sija valdkundas sil aigal). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 7315 km² pindal (2020, kümnenz' surtte valdkundas). Favelloiden lugu om kaikiš penemb Brazilijan suriden lidnoiden keskes.

Augotižlibundan mödhe (2022, ičemärhapanend): segoitadud augotižlibundanke 48,0 %, evropalaižed 43,6 %, afrikalaižed 7,9 %, azijalaižed 0,3 %, indejalaižed 0,1 %.

Kaik koume universitetad ratas lidnas.