Gojanii
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Brazilii |
| Eläjiden lugu (2024) | 1,536,097 ristitud |
| Pind | 739 km² |
| Pämez' | Sandro Mabel' (viluku 2025—, Sandro Mabel) |
| Telefonkod | +55−62 |
| Aigvö | UTC−3 |

Gojanii (port.: Goiânia [ɡo(j)ˈjɐniɐ]) om lidn Brazilijan keskuzpalan suves. Se om valdkundan kümnenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Gojas-štatan administrativine keskuz da pala.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vn 1933 24. redukud kut štatan uz' pälidn, ende Gojas-lidn oli keskuseks. Valitihe nimitust štatan lehtesen konkursal. Ezmäine literaturine säduz Gojasas nimitase muga-žo, se om vn 1896 epine poem. Letihe Gojanijad planan mödhe, se ezimeleti 50 tuhad eläjid. Vozil 1937−1942 štatan ohjastuz sirdi lidnha.
Gojanii šingotase maižanduzmašiništon, instrumentoiden da heretusiden pästandal, sauvondal, avtoiden möndal da holitišil, medicinan keskuseks.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase štatan keskuzpalan suves, 749 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Brazilia-pälidnhasai om 209 km pohjoižpäivnouzmha avtotedme.
Klimat om subekvatorialine räk kaks'sezonine. Sulaku-eloku oma päivoikahad, reduku-uhoku oma pil'vekahad. Kun keskmäine lämuz vajehtase +22,3..+26,3 C° röunoiš voden aigan. Ekstremumad oma +0,5 C° (heinku) i +41,2 C° (reduku). Paneb sadegid 1611 mm vodes, enamba kül'mkus-keväz'kus (220..272 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kezakus-elokus (19 mm pordos, vihm heinkus om harv lujas). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 41..48 % röunoiš heinkus-sügüz'kus, 66..73 % kül'mkus-sulakus, 55..60 % toižiš kuiš. Ul'traruskedsinižen sädegoičendan keskmäine indeks om 14..16 redukus-keväz'kus.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Gojanii jagase seičemeks administrativižeks regionaks. Ned alajagasoiš läz 640 ümbrikoks (port.: barrio).
Lidnan tobmuden pämez' om prefekt (port.: prefeito de Goiânia). Edeline lidnan pämez' om Roherio Krus (Rogério Cruz, viluku 2021 — tal'vku 2024).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vn 2010 Brazilijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 1,302,001 ristitud (12. sija valdkundas sil aigal). Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 2,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 7315 km² pindal (2020, kümnenz' surtte valdkundas). Favelloiden lugu om kaikiš penemb Brazilijan suriden lidnoiden keskes.
Augotižlibundan mödhe (2022, ičemärhapanend): segoitadud augotižlibundanke 48,0 %, evropalaižed 43,6 %, afrikalaižed 7,9 %, azijalaižed 0,3 %, indejalaižed 0,1 %.
Kaik koume universitetad ratas lidnas.
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Gojanii Vikiaitas |
