Gold Kost

Gold Kost
Gold Coast

Valdkund	Avstralii
Eläjiden lugu (2021)	640,778 ristitud
Pind	414,3 km²
Pämez'	Tom Teit (sulaku 2012—, Tom Tate)
Telefonkod	+61-(0)7
Aigvö	UTC+10

Lidnan kart (2023)

Gold Kost (angl.: Gold Coast [gəʊld kəʊst] «kuldaine randišt») om Avstralijan lidn da kurort Kvinslend-štatan suvipäivnouzmaižes čogas. Se om štatan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, valdkundan — kudenz'.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 1930-nzil vozil kuti Serfers-Paradais-kurorttahond («sörferoiden rai») lebukodidenke. Udesnimitihe Saut Kost-lidnad (angl.: South Coast Town «suvižen randišton lidnut») nügüdläižikš vn 1958 redukus. Se sai suren lidnan (angl. city) statusad vl 1959.

Gold Kost šingotase lebuturizmal (läz 10 mln tulijoid vodes, sidä kesken 850 tuh. verazmalaižid: kül'bendrandad, sörfing, tematižed puištod), sidodud sihe sauvondal i sömtegimištol, informacižtehnologijoiden kompanijoil, mail'man kassižiden fil'miden tehmižel.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz štatas i valdkundas vn 2012 kartal

Lidn sijadase Tünen valdmeren Koralloidenmeren randal, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad štatan administrativižhe Brisben-keskushesai om 66 km pohjoižhe-lodeheze. Vezi mererandanno kožub sörfinganke, korktad lainhed oma paksud.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +21,3 C°, tal'vkun-keväz'kun +24,2..+25,4 C°, kezakun-elokun +16,7..+17,3 C°. Ekstremumad oma +2,5 C° (heinku) i +40,5 C° (uhoku). Il'man lämuz voib ületada +32 C° elokus-sulakus, ei voi olda madalamb mi +16 C° vilukus-uhokus. Paneb sadegid 1253 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (129..183 mm kus), vähemba heinkus-sügüz'kus (44..55 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 55..62 % röunoiš semendkus-sügüz'kus, 68..70 % kül'mkus-keväz'kus.

Tobmuz

Lidnan tobmuden pämez' om mer (angl.: Mayor of the City of the Gold Coast), lidnan Sijaližen ohjastusen territorijan (1334 km² pindal) eläjad valitas händast nelläks vodeks. Lidnan nevondkund (Gold Coast City Council) kogoneb meraspäi, kudamb om ezimeheks kaikil nevondkundan ištundoil, i 14 valitud ümbrikoidme ühtnijaspäi.

Edeližed lidnan merad oli Ron Klark (Ron Clarke, keväz'ku 2004 — uhoku 2012, eli vll 1937–2015), om Geri Beildon (Gary Baildon, keväz'ku 1994 — keväz'ku 1995, keväz'ku 1997 — keväz'ku 2004), Rei Stivens (Ray Stevens, keväz'ku 1995 — keväz'ku 1997).

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 591 473 ristitud, vl 2016 — 638 090 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüde.

Vn 2016 Avstralijan rahvahanlugemižen mödhe lidnalaižiden augotižlibund oli anglijalaižed (29,3 %), avstralijalaižed (22,5 %), irlandijalaižed (8,2 %), šotlandijalaižed (7,5 %), saksalaižed (3,6 %), Avstalijan aborigenad (1,7 %). Ristitišton 64 % oma sündnuded Avstralijha, sündundan toižed levitadud valdkundad oliba Uz' Zelandii (7,9 %), Sur' Britanii (Anglii, 5,2 %), Kitai i Suviafrikan Tazovaldkund (1,2 % kaikutte), Japonii (0,7 %). Anglijan kelen ližaks toižed levitadud keled oma kitajan kel' (mandarin) (1,6 %), japonijan kel' (1,0 %), korejan kel' i ispanijan kel' (0,6 % jogahine), kitajan kelen kantonan pagin (0,5 %).

Vn 2021 Avstralijan rahvahanlugemižen mödhe eläjiden 43,4 % oma religijatomad, uskojad oma katolikad (ristitišton 18,2 %), anglikanižen jumalankodikundan polenpidajad (11,9 %), hristanuskojad denominacijata (3,1 %), Ühtenzoitusen jumalankodikundan uskojad (2,9 %), presviterianad i reformatad (1,9 %), buddistad (1,4 %), vižkümnenden päivän uskojad (1,3 %), baptistad (1,1 %), induistad (1,1 %), islamanuskojad (1,0 %).

Openduz

Kaik om enamba mi üks' sada aluz- i keskškolad lidnas.

Kaikiš suremb üläopendusen aluzkund openikoiden lugun mödhe om valdkundaline Griffitan universitet (Griffith University, alusenpanend 1971−1975, 19 tuh. üläopenikoid Gold Kostan kampusas, universitetan kaikiš suremb alajaguz, toine om Brisbenas). Privatine Bond-universitet baziruiše lidnas (alusenpanend 1987, läz 5 tuh. üläopenikoid vl 2023). TAFE Kvinslend-aluzkundan (TAFE — technical and further education «tehnine da edesine openduz», 120 tuh. üläopenikoid, alusenpanend 1882) Gold Kostan palakund kogoneb kudes kampusaspäi.

Transport

Avtobusad, tramvaid («G:link») i ezilidnjonused oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Gold Kost-lendimport (OOL / YBCG, ende Kulangatt, 6,2 mln passažiroid vl 2024) sijadase lidnan suviröunanno. Tehtas reisid Avstralijan i Uden Zelandijan järedoihe lidnoihe, Kuala-Lumpurha i Denpasarha (Bali, Indonezii).

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden sait (goldcoast.qld.gov.au). (angl.)