Hebo

Vikipedii-späi
Kodihebo
Kodihebo
Kodihebo
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Heimkund: Kogonazkabjaižed (Perissodactyla)
Sugukund: Hebonvuiččed (Equidae)
Heim: Hebod (Equus)
Erik: Mechebo (Equus ferus)
Alaerik: Kodihebo
Latinankel'ne nimi
Equus ferus caballus (Linnaeus, 1758)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS {{{1}}}
NCBI {{{1}}}

Hebo vai Kodihebo (latin.: Equus ferus caballus) om kabjživat. Mülüb Hebonvuiččed-sugukundan üks'jäižhe jänudehe elegil Hebod-heimho, sugukund libub Pohjoižamerikaspäi.

Hebon emäč om kobul vai emähebo, hebon ižač nimitase ižahebo:ks. Hebon poigaine om varz, varzaine. Kazvanu varz om ubeh. Sauvatadud hebo — oreh.

Ippologii tedoidab heboid. Pidadas živatoid hebovodindfermas vai hebonläväs.

Kodikoičend[vajehta | vajehtada tekst]

Hebo om kodikoittud ristituil mechebo. Kaikiš amuižembad kodihebon jändused oma löutud Evrazijan stepiš läz Baškirijan Davlekanovo-lidnad, datiruiše 7.-6. voz'sadal EME. Hebol sur' znamoičend om ristituiden civilizacijan istorijas, vaiše voz'sada tagaz nened živatad oliba pätransportaks i maižandusen radvägeks.

Okaidud hebod arktudas teravas da kebnas. Tahondad arktunuziden heboidenke oma mail'man äjiš maiš.

Söte[vajehta | vajehtada tekst]

Hebo om heinänsöi živat. Söb heinän 25..100 kg päiveses omaluižel. Job 30..60 litrad vet päiväs kezaaigan i 20..25 litrad tal'vel, lugumär rippub igäspäi i vedusespäi. Üks' hebo küzub man 2 gektarad sötmižeks.

Hebon söte kogoneb kagraspäi i kuivatud heinäspäi päpaloin, vajehtadas jäl'gmäšt ol'geks erasti. Naprindad vajehtamha kagrad toižel vill'sötkel ei olgoi satusekahad, i vaiše ozr vajehtab kagrad hebon sötmižeks Päivnouzmmas da Suvievropas (Italii, Ispanii, Portugalii).

Heboho sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Ak da lehm, mužik da hebo.
  • Ala aja hebod kunutal, a aja kagral.
  • Hebo ei ičeze händale polge.
  • Hebod taganpäi, koirad edespäi, ristitud kaikiš polišpäi tarbiž varaita.
  • Hebod ei ole — ka ižandal päd ei ole, a lehmäd ei ole — ka emägal söda ei midä.
  • Hebodme i kormad heinäd andad.
  • Hebon higoho da akan voikhu ala kacu.
  • Hein ei hebonno kävele.
  • Hot' tegi, ka ei varzad tacind. (ei radond lujas)
  • Händaspäi hebod ei voi vall'astada.
  • Ičein hebol keskel redud ei häkoi.
  • Kus hebo astui, ka kabjad tunduba.
  • Lahjoitud hebole suhu ei kactas.
  • Laškal hebol edahaks ed aja.
  • Mitte om hebo, mugoi regi-ki.
  • Mužik ei ole ak, lehm ei ole hebo.
  • Pahal radnikal i hebo radol nukkub.
  • Vall'asta hebo päspäi, ei perskespäi. (pidab zavodida azjad oikti)
  • Vanh hebo vagod ei travi.
  • Änižen taga hebo koli, a sinai jo händ sus.

Ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Hebo hirnui lidnas, a tägä vall'astuz särahti. (jumalanjuru)
  • Pol'hebod, pol'habad. (segl)
  • Vellen hebošt ei voi tabata, sizaren laudruzuid ei voi kerata. (ahav da taivaz)

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.