Hoking Stiven

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Hoking Stiven
angl.: Stephen Hawking
Stiven Hoking vl 2013
Stiven Hoking vl 2013
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: Stephen William Hawking

radmižen toižend:

theoretical physicist, cosmologist, kirjanik

sündundan dat:

8. viluku 1942(1942-01-08)[1][2][3][4][5][6][7][8][7][9]

sündundan sijaduz:

Oksford, Oxford[d], Sur' Britanii[1]

valdkund:

Flag of the United Kingdom.svg Sur' Britanii[10]

kolendan dat:

14. keväz'ku 2018(2018-03-14)[5][11][12][7][4][8][7][9] (76 vot)

kolendan sijaduz:

Kembridž, Cambridgeshire[d], Anglii, Sur' Britanii[11]

avtograf:

Hawkingsig.svg

sait:

hawking.org.uk

Commons-logo.svg Hoking Stiven VikiAitas

Stiven Uilliam Hoking (angl.: Stephen William Hawking; sünd. 8. viluku 1942, Oksford, Anglii, Sur' Britanii — kol. 14. keväz'ku 2018, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii — oli britanine (anglijalaine) tedomez', kosmologist.[13]

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Stiven oli sündnu angližhe Oksford-lidnha, sen universitetan medicinan Frenk-tedoidajan (1905−1986) i Isobel' Eilin Hoking-sekretarin (neiččel Uolker, 1915−2013) kanzha. Kaks' norembad Filippa- i Meri-sizart oli Stivenal, sen ližaks Edvard Frenk Devid-vellindam (1955−2003).

Stiven Hoking om Oksfordan universitetan vn 1962 pästnikan, sai ezmäšt tedoarvod Kembridžan Triniti-holl-kolledžas. Radoi Kembridžan universitetas vspäi 1965 i 1980-nzihe vozihesai. Tedoizi mustoid reiguid, ühtenzoiti niiden olendad termodinamikanke. Vodele 1975 sädi teorijad mustan reigun «purustuses» Hokingan sädegoičendan pästandanke.

Fizikantedomez' oli läžui ičeze kibul 1960-nziš vozišpäi. Lopi pagišta tävun poltusen löumendusen jäl'ghe vl 1985. Tedomez' koli Kembridžas.[14]

Kanz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Hoking oli naižiš kaks' kerdad: 1965−1990-nded voded i 1995−2006. Kazvatihe koume last ezmäižes naimiželos: Robert-poig (sünd. 1967), Lüsi-tütär (sünd. 1970) i Timoti-poig (sünd. 1979).

Populärižed kirjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • «Aigan lühüd istorii» (A Brief History of Time, 1988)
  • «Mustad reigud da nored mail'mad» da tž. pästandad (Black Holes and Baby Universe and Other Essays, 1993)
  • «Mail'm pähkmen koren al» (The Universe in a Nutshell, 2001)
  • «Ogibaloiden mehiden ougil» (On The Shoulders of Giants, 2002)
  • «Jumal sädi kogonaižid luguid: matematižed läbirebitesed, kudambad vajehtiba istorijad» (God Created the Integers: The Mathematical Breakthroughs That Changed History, 2005)
  • «Džordž i Mail'man peitused» (George's Secret Key to The Universe, 2007)
  • «Minun lühüd istorii» (My Brief History, 2013)
  • «Džordž da Sinine Kudmaine» (George and the Blue Moon, 2016) — lapsiden täht, kirjuti ühtes Lüsi-tütrenke

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118761285 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. MacTutor History of Mathematics archive
  3. SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  5. 5,0 5,1 Stephen Hawking dies aged 76BBC, 2018.
  6. Discogs — 2000.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 NooSFere — 1999.
  8. 8,0 8,1 Munzinger-Archiv — 1913.
  9. 9,0 9,1 Brockhaus Enzyklopädie
  10. https://web.archive.org/web/20170324032948/http://jeugdliteratuur.org/auteurs/stephen-hawking
  11. 11,0 11,1 Stephen Hawking, modern cosmology's brightest star, dies aged 76The Guardian, 2018.
  12. Prajavani
  13. Stephen Hawking plans to see space (Stiven Hoking planuruib leta kosmosha). — Telegraph.co.uk. (angl.)
  14. Stephen Hawking, author of 'A Brief History of Time', dies at 76 (Stiven Hoking, «Aigan lühüd istorii»-kirjan avtor, koli 76-voččen). — Abcnews.go.com. (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]