Mine sisu juurde

Ibn Sina

Vikipedii-späi
Ibn Sina
pers.: ابن سینا
Mehen portret hobedan mall'an pindal Ibn Sinan mavzolejaspäi-kaumusespäi lugese tedomehen elon aigan portretaks
Mehen portret hobedan mall'an pindal Ibn Sinan mavzolejaspäi-kaumusespäi lugese tedomehen elon aigan portretaks
nimi sündundan jäl'ghe:

arab.: أبو علي الحسين بن عبد الله بن الحسن بن علي بن سينا

radmižen toižend:

filosof, runokirjutai, astronoom, arst, muusikateoreetik, fizikanmez', matematikanmez', himik, ethicist, Islamic jurist, kirjutai

sündundan dat:

980[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Afshona[d], Transoxiana[d], Samanid Empire[d][1]

valdkund:

Samanid Empire[d][4]
Ziyarid dynasty[d]
 Buyid dynasty[d]

kolendan dat:

18. kezaku 1037

kolendan sijaduz:

Hamadan[d], Kakuyids[d][1][5]

 Ibn Sina VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Ibn Sina, täuz' nimi om Abu Ali Husein ibn Abdullah ibn al'-Hasan ibn Ali ibn Sina (pers.: ابو علی حسین بن عبدالله بن سینا‎ Abū ‘Alī Husein ibn ‘Abdallāh ibn Sīnā; sünd. 16. eloku 980 Afšan-žilho Buhar-lidnanno, Samanidoiden valdkund, nüg. Uzbekistan — kol. 18. kezaku 1037 Hamadan-lidnas, Abbasidoiden halifat, nüg. Iran, mavzolei om saudud sihe kauman päl), om tetab kuti Avicenna Päivlaskmmas, oli keskaigaine persine tedomez', filosof da lekar', päivnouzmaižen aristotelizman ezitai.

Islaman keskaigaižen mail'man kaikiš tetabamb da valatoitai filosof-tedomez', eli islaman «kuldaižen aigan».

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Mez' oli Samanidoiden emiroiden i Dailemitoiden sultanoiden tanhaližeks lekarikš, radoi vizirikš Hamadanas erasen aigan.

Sädused[vajehta | vajehtada tekst]

Kaik sädi enamba 450 tedotöd tedon 29 sarakos, sidä kesken neniš: medicin, filosofii, astronomii, mehanik, himii, geologii, logik, runoišt. Tuliba meihesai vaiše 274 tedotöd, äjad oma kirjutadud runoil.

Koume enciklopedijad oma tedotöiden keskes:

  • «Spravitandan kirj» («Kitab al'-Šifa», araban kelel) mülütab neniden sarakoiden tedoid: logik, fizik, biologii, psihologii, geometrii, arifmetik, muzik, astronomii, mugažo metafizik.
  • «Tedoinformacijan kirj» («Daniš-name-i-alai», om kirjutadud vll 1024−1037 persijan kelel). Kogoneb nelläs jagusespäi: logik, metafizik, fizik, matematik. Lähtnu kadogehe Matematik-pala om kirjutadud tošti tedomehen Al'-Džuzdžani-openikal.
  • «Lekarin tedon alused» (vai Medicinan alused, «Kitab al-Kanun fi-t-tibb»), antižusen lekariden edeskirjutesed oma ümbriratud siš araban medicinan satusiden mödhe. Kätihe kirjad latinan kel'he äi kerdad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. 1,0 1,1 1,2 Авиценна // Энциклопедический словарь / под ред. И. Е. АндреевскийСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1890. — Т. I. — С. 82.
  2. Сина, Абу-Али ибн-Хусейн ибн-Абдалла ибн- // Еврейская энциклопедияСПб.: 1913. — Т. 14. — С. 254.
  3. Авиценна // А — Аколла — 1926. — Т. 1. — С. 174–175.
  4. http://www.britannica.com/EBchecked/topic/45755/Avicenna/517/Additional-Reading
  5. Deutsche Nationalbibliothek Record #118505254 // Integrated Authority File — 2012—2016.


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.