Izmir

Izmir
İzmir
Valdkund	Turkanma
Eläjiden lugu (2019)	2,965,900 ristitud
Pind	919 km²
Pämez'	Džemil' Tugai; (sulaku 2024—,; Cemil Tugay)
Telefonkod	+90−232
Aigvö	UTC+3

Izmir (turk.: İzmir [ˈizmiɾ]) om lidn Turkanman päivlaskmas. Se om Izmiran agjan administrativine keskuz, valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe i kahtenz' surtte meriport (Stambulan jäl'ghe).

Mail'man 23. Universiad mäni neciš lidnas vl 2005.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud läz 6500. vot EME. Se oli tetab kuti Amuižen Grekanman Smirn-lidn (grek.: Σμύρνη Smirnē) 11. voz'sadaspäi EME. Ezmäine raudtejono nügüdläižen Turkanman territorijal radaškanzi arni neciš lidnas vl 1858. Vhesai 1922 se oli grekalaižiden lidn päpaloin. Vspäi 1930 lidnan oficialine nimi om nügüdläine.

Izmir šingotase meriportal, avtobusoiden i jüguzavtoiden tehmižel, kivivoinümbriradmižel, turizmal. Izmiran agjan kogosüdäiprodukt oli 51 mlrd US$ ekvivalentas vl 2021 (US$11,668 ühtele hengele).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Egeižen meren Izmiran lahten randal, kaks' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud madalil mägil. Meles-jogi zavodiše 18 kilometras lidnaspäi i lankteb merhe lidnrajoniš.

Klimat om Keskmeren, kezal om räk. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +18,4 C°, kezakun-elokun +26..+28,6 C°, tal'vkun-uhokun +9..+10,5 C°. Ekstremumad oma −8,2 C° (viluku) i +43,2 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +9,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +27 C° (uhoku). Ei voi panda halad sulakus-redukus. Paneb sadegid 730 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (100..131 mm kus), vähemba heinkus-elokus (10 mm pordos). Paneb lunt harvoin lujas, ku pani, ka sulab ühtes päiväs. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 49..52 % röunoiš kezakus-elokus, 60..70 % redukus-sulakus.

Tobmuz

Izmir-lidn otab agjan 12 rajonad koumekümnespäi. Kaik rajonad oma nimitadud. Administrativine keskuz sijadase Konak-rajonas.

Lidnan tobmuden pämez' om mer (turk.: İzmir Büyükşehir Belediye başkanı). Edeližed merad oma Tunč Soier (Tunç Soyer, sulaku 2019 — sulaku 2024), Aziz Kodžaoglu (Aziz Kocaoğlu, kezaku 2004 — keväz'ku 2019).

Eläjad

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 2 847 691 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 4,35 mln eläjid om lidnaglomeracijas 12 012 km² pindal (2019), se om kahtenz' surtte Egeižen meren randoil (Afiniden jäl'ghe).

Kaik ühesa universitetad ratas lidnas. Znamasine om Egeine universitet^[1] (turk.: Ege Üniversitesi, alusenpanend 1955, 65 tuh. üläopenikoid), sen päsijaduz om lidnümbrikon Bornov-rajonas (Bornova) 3,5 km² pindal. Se universitet mülütab 16 fakul'tetad, 1 üläškol i 7 institutad, 36 tedoiduzkeskust, 6 kolledžad i 10 profškolad.

Transport

Kundaline transport om avtobusad, tramvaid (kaks' erigoittud jonod), ehtatimed, ezilidnelektrojonusiden sistem (İZBAN, nell' jonod 40 stancijanke, 136 km raudted, üks' jono ühtenzoitab lendimportanke), metropoliten (vspäi 2000, üks'jäine jono 17 stancijanke, 20 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Adnan Menderes-päministran nimed^[2] (ADB / LTBJ, turk.: İzmir Adnan Menderes Havalimanı, 12,8 mln passažiroid vl 2017) sijadase kahesatoštkümnes kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Turkanman äjihe lidnoihe, Evropan i Lähižen Päivnouzmman järedoihe lidnoihe, om äi sezonreisid.

Izmiran meriport (turk.: İzmir Limanı), vai Alsandžak (Alsancak), radab lidnan keskuzpalas. Turkanman eksportan videndez tegese siš päliči.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2012)
Hisar-mečet' (1592–1598), vn 2009 nägu
47-žiruižed üläkorktad Folkart Towers-pertid vl 2021 (oma letud vll 2011−2014)
Lidnan läzundkodiden kompleks sauvomižen aigan vl 2021 (om vaumitud)
Izmiran lendimportan Adnan Menderesan nimed rahvahidenkeskeine terminal vl 2020
Basmane-päraudtestancii vl 2020