Mine sisu juurde

Izmir

Vikipedii-späi
Izmir
İzmir
Valdkund Turkanma
Eläjiden lugu (2019) 2,965,900 ristitud
Pind 919 km²
Izmir İzmir
Pämez' Tunč Soier
(sulaku 2019—,
Tunç Soyer)
Telefonkod +90−232
Aigvö UTC+3


Lidnan kart (2021)

Izmir (turk.: İzmir [ˈizmiɾ]) om lidn Turkanman päivlaskmas. Se om Izmiran agjan administrativine keskuz, valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe i kahtenz' surtte meriport (Stambulan jäl'ghe).

Eländpunktan aluz om pandud läz 6500. vot EME. Se oli tetab kuti Amuižen Grekanman Smirn-lidn (grek.: Σμύρνη Smirnē) 11. voz'sadaspäi EME. Ezmäine raudtejono nügüdläižen Turkanman territorijal radaškanzi arni neciš lidnas vl 1858. Vhesai 1922 se oli grekalaižiden lidn päpaloin. Vspäi 1930 lidnan oficialine nimi om nügüdläine.

Mail'man 23. Universiad mäni neciš lidnas vl 2005.

Izmir šingotase meriportal, avtobusoiden i jüguzavtoiden tehmižel, kivivoinümbriradmižel, turizmal.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Egeižen meren Izmiran lahten randal, kaks' metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud madalil mägil. Meles-jogi zavodiše 18 kilometras lidnaspäi i lankteb merhe lidnrajoniš.

Klimat om Keskmeren, kezal om räk. Voden keskmäine lämuz om +18,4 C°, kezakun-elokun +26..+28,6 C°, tal'vkun-uhokun +9..+10,5 C°. Ekstremumad oma −8,2 C° (viluku) i +43,2 C° (heinku, eloku). Kezaaigan minimum om +9,5 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +27 C° (uhoku). Ei voi panda halad sulakus-redukus. Paneb sadegid 730 mm vodes, enamba kül'mkus-uhokus (100..131 mm kus), vähemba heinkus-elokus (10 mm pordos). Paneb lunt harvoin lujas, ku pani, ka sulab ühtes päiväs. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 49..52 % röunoiš kezakus-elokus, 60..70 % redukus-sulakus.

Izmir-lidnan i sen agjan rajonad (2009)

Izmir-lidn otab agjan 12 rajonad koumekümnespäi. Administrativine keskuz sijadase Konak-rajonas.

Edeline lidnan pämez' (mer, turk.: İzmir Büyükşehir Belediye başkanı) om Aziz Kodžaoglu (Aziz Kocaoğlu, kezaku 2004 — keväz'ku 2019).

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 2 847 691 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Kaik 4,35 mln eläjid om lidnaglomeracijas 12 012 km² pindal (2019), se om kahtenz' surtte Egeižen meren randoil (Afiniden jäl'ghe).

Kaik ühesa universitetad ratas lidnas. Znamasine om Egeine universitet[1] (turk.: Ege Üniversitesi, alusenpanend 1955, 65 tuh. üläopenikoid), sen päsijaduz om lidnümbrikon Bornov-rajonas (Bornova) 3,5 km² pindal. Se universitet mülütab 16 fakul'tetad, 1 üläškol i 7 institutad, 36 tedoiduzkeskust, 6 kolledžad i 10 profškolad.

Kundaline transport om avtobusad, tramvaid (kaks' erigoittud jonod), ehtatimed, ezilidnelektrojonusiden sistem (İZBAN, nell' jonod, 40 stancijad, 136 km raudted, üks' jono ühtenzoitab lendimportanke), metropoliten (vspäi 2000, üks'jäine jono 17 stancijanke, 20 km raudted).

Rahvahidenkeskeine civiline lendimport Adnan Menderes-päministran nimed[2] (ADB / LTBJ, turk.: İzmir Adnan Menderes Havalimanı, 12,8 mln passažiroid vl 2017) sijadase 18 km suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Turkanman äjihe lidnoihe, Evropan i Lähižen Päivnouzmman järedoihe lidnoihe, om äi sezonreisid.

Izmiran meriport (turk.: İzmir Limanı), vai Alsandžak (Alsancak), radab lidnan keskuzpalas. Turkanman eksportan videndez tegese siš päliči.

  1. Egeižen universitetan sait (ege.edu.tr). (turk.) (angl.)
  2. Izmiran lendimportan sait (adnanmenderesairport.com). (angl.) (turk.)