Junus Väinö

Vikipedii-späi
Junus Väinö
Väinö Junus-tedomehen fotokuva
Väinö Junus-tedomehen fotokuva
radmižen toižend:

kelentedomez'

sündundan dat:

1905

sündundan sijaduz:

Pokizen-Purskaya[d], Pudostskoye rural settlement[d], Tsarskoselsky Uyezd[d], Peterburi kubermang[d], Venemaa keisririik[d]

valdkund:

 Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

kolendan dat:

15. kül'mku 1937(1937-11-15)

kolendan sijaduz:

Piter, Vene NFSV[d], Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

Väinö Ivanovič Junus (suom.: Väinö Junus; ven.: Вейно Иванович Юнус; sünd. 1905, Piterin gubernii, Venäman imperii — kol. 15. kül'mku 1937, Leningrad, NSTÜ) oli kelentedomez', kirjutai i filolog inkerin augotižlibundan, sädi ižoran kirjkel't 1930-nzil vozil. Radoi LIFLI:n docental.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Tuleban aigan tedomez' oli sündnu manmehiden kanzha vl 1905. Mäni läbi suomen kelen opendajiden vaumičendkursoid Gatčinas, radoi opendajan Karjalan ANST:s i Leningradan agjas, sai opendust pedinstitutas Gercenan nimed. Mez' lopi opendamišt Leningradan valdkundaližes universitetas, hän openui sen aspiranturas, Nikolai Marr i Dmitrii Bubrih oliba opendajikš. Möhemba Junus radoi LIFLI:n docentan (se üläopendusen aluzkund oli erigoittud Leningradan valdkundaližes universitetaspäi vll 1931−1937 i sid' pandud tagaz), Institutan Gercenan nimed opendajan[1] i Kelen da meletandan institutan tedoradnikaks[2].

Mez' oli pandud arestan alle NSTÜ:n NKVD:n i Prokuraturan Laudkundal vn 1937 5. päiväl sügüz'kud.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Junus Olavi. Его звали Вяйне (Kuctihe händast Väinöks). // Inkeri (inkeri.ru). 2008. № 1 (066). Lp. 8. (ven.)
  2. ЮНУС Вейно Иванович. Информация о репрессиях финнов в СССР (Junus Väinö. Informacii suomalaižiden repressijoiš NSTÜ:s). — Inkeri.ru.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.