Mine sisu juurde

Kurosava Akira

Vikipedii-späi
Kurosava Akira
japon.: 黒澤明
japon.: 黒沢明
Akira Kurosava vn 1953 tal'vkus
Akira Kurosava vn 1953 tal'vkus
radmižen toižend:

fil'moiden režissör, filmiprodutsent, scentarist, filmimonteerija, kirjutai, režissöör, produtsent, pirdai

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Shinagawa[d], Jaapani Keisririik[d][7]

valdkund:

 Japonii
 Jaapani Keisririik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Setagaya[d], Tokio, Japonii

avtograf:

 Kurosava Akira VikiAitas

Akira Kurosava (japon.: 黒澤 明 Kurosava Akira; sünd. 23. keväz'ku 1910, Tokio, Japonijan imperii — kol. 6. sügüz'ku 1998, Setagai, Tokio, Japonii) oli tutab japonine režissör, scenarist, fil'miden prodüser. Lahjoitud nevondkundaližel Rahvahiden kožundan ordenal (1991).

Pästi 30 znamasišt fil'mad 57-voččes kar'jeras (1936−1993), neniden fil'miden enambust lugetas mail'man kinon klassikaks. Sai kaks' «Oskar»-arvlahjad parahimas verazkel'žes fil'mas: 1951 vodes («Rašömon») da 1975 vodes (venäkel'ne «Dersu Uzala»). Oli tetab mail'mas enamba, mi Japonijas. Läheni Päivnouzmman i Päivlaskmman veroid toštmatomiš fil'miš, erased süžetad oma sätud mail'man literaturan klassižiden kirjoiden mödhe (Dostojevskijan «Idiot», Lev Tolstoin «Ivan Il'jičan surm», Gor'kijan «Pohjas»-pjes, Šekspiran «Makbet» i «Lir-kunigaz»).

Oli sündnu Tokioho, Isamu da Šima Kurosavan kanzha, oli norembaižen kahesan lapsen keskes. Ozuti čomamahton mahtoid noressai, pirdi kuvid. Vl 1945 naiži, japonine Joko Jaguči-aktris oli hänen ak, elihe ühtes hänen surmhasai vl 1985. Sünduihe kaks' last.

Valitud fil'mografii

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • «Dzüdon genii» (japon.: 姿三四郎 Sugata sansiro:, 1943)
  • «Koditoi ižakoir» (野良犬 Nora inu, 1949)
  • «Rašömon» (羅生門 Rasö:mon, 1950)
  • «Idiot» (白痴 Hakuči, 1951)
  • «Eläda» (生きる Ikiru, 1952)
  • «Verev tron» (蜘蛛巣城 Kumonosu dzö: «häpein pezan zamk», 1957)
  • «Koume pahatukad peittud lidnuses» (隠し砦の三悪人 Kakusi toride-no san akunin, 1958)
  • «Pahad mehed magadas tünäs» (悪い奴ほどよく眠る Varui jacu hodo joku nemuru, 1960), vai «Käredad mehed jädas elegiš» nevondkundaližiš kinoteatriš
  • «Rusked bard» (赤ひげ Akahige, 1965)
  • «Dersu Uzala» (デルス・ウザーラ Derusu Udza:ra, 1975)
  • «Sodamehen kuvahaine» (影武者 Kagemusä «sodamez'-kuvahaine», 1980)
  • «Elokun rapsodii» (八月の狂詩曲 Hačigacu-no rapusodi, 1991)
  • «Völ ei» (まあだだよ Ma:dadajo, 1993)
  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Sato T. Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Discogs — 2000.
  5. 5,0 5,1 Brockhaus Enzyklopädie
  6. 6,0 6,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  7. Carnegie Hall linked open data — 2017.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.