Lämoimägi

Vikipedii-späi
Sent Helens-vulkanan lavanheitand vl 1980, Vašington-štat, AÜV
Aktivižiden lämoimägiden kart (2011)

Lämoimägi vai Vulkan (latin.: Vulcanus-sanaspäi) om effuzivine geologine säduz lähtendreigunke (lämoimägensu, krater, kal'der) vai haugelmasidenke, kudambišpäi palab lav i vulkanižed gazad tuliba vai tuldas pindale planetan südäimespäi. Se om saudud effuzivižil mägikivisuguil ülüz.

Lavanheitand om ekstraordinarine geologine situacii, vedab onetomuzidennoks paksus londuses i ristitkundas. Vulkanologii tedoidab lämoimägid. Vulkanoiden tedoidai om vulkanolog.

Etimologii[vajehta | vajehtada tekst]

«Vulkan»-sana augotižlibui Amuižen Riman lämoin Vulkan-jumalaspäi (latin.: Vulcanus vai Volcanus). Hänen radhonuz sijazihe Vul'kano-sarel, 25 km pohjoižhe Italijan suvižel Sicilii-sarelpäi.

Lugumär[vajehta | vajehtada tekst]

Lugetas läz 900 lämoimäged Man kuivmal. Niiden lugu meriden i valdmeriden pohjal tedoidase.

Jagadas kaikid vulkanoid aktivižikš i sampnuzikš (sambunuzikš). Lugetas aktivižikš, ku lavanheitand oli möhemba mi 10 tuhad vozid tagaz. Ku aktivižen lämoimägen jäl'gmäine lavanheitand oli amu, ka nimitadas sidä magadajaks, sen lavanheitand linneb völ nacein.

Augotižlibund[vajehta | vajehtada tekst]

Vulkanad libudas Man korel i toižil planetoil magman tulendanke pindale. Lavanheitandan aigan vulkanizman erazvuiččed produktad eritasoiš, ned sätas kukhid i mägid.

Lavanheitandan pord voib jätktas severziš-se päivišpäi millionoihesai vozid. Vulkanad valatoitiba Man atmosferan i gidrosferan sädandad, heitiba äi hil'muiktuzgazad i vezipurud. Lämoimägiden znamasine aktivižuz kaclese meiden-ki päivil, tetabad aktivižed zonad oma Lämoirengaz Tünen valdmeren kaikidme randoidme, Keskmeren randad i Islandii.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]