Lämoimägi
Lämoimägi vai Vulkan (latin.: Vulcanus-sanaspäi) om effuzivine geologine säduz lähtendreigunke (lämoimägensu, krater, kal'der) vai haugelmasidenke, kudambišpäi palab lav i vulkanižed gazad tuliba vai tuldas pindale planetan südäimespäi. Se om saudud effuzivižil mägikivisuguil ülüz.
Vulkanad libudas Man korel i toižil planetoil magman tulendanke pindale. Lavanheitandan aigan vulkanizman erazvuiččed produktad eritasoiš, ned sätas kukhid i mägid.
«Vulkan»-sana augotižlibui Amuižen Riman lämoin Vulkan-jumalaspäi (latin.: Vulcanus vai Volcanus). Hänen radhonuz sijazihe Vul'kano-sarel, 25 km pohjoižhe Italijan suvižel Sicilii-sarelpäi.
Vulkanologii tedoidab lämoimägid. Vulkanoiden tedoidai om vulkanolog.
Lugetas läz 900 lämoimäged kuivmal. Niiden lugu meriden i valdmeriden pohjal tedoidase.
Jagadas kaikid vulkanoid aktivižikš i sampnuzikš (sambunuzikš). Lugetas aktivižikš, ku lavanheitand oli möhemba mi 10 tuhad vozid tagaz. Ku aktivižen lämoimägen jäl'gmäine lavanheitand oli amu, ka nimitadas sidä magadajaks, sen lavanheitand linneb völ nacein.
Lavanheitandan pord voib jätktas severziš-se päivišpäi millionoihesai vozid. Vulkanad valatoitiba Man atmosferan i gidrosferan sädandad, heitiba äi hil'muiktuzgazad i vezipurud. Lämoimägiden znamasine aktivižuz kaclese meiden-ki päivil, tetabad aktivižed zonad oma Lämoirengaz Tünen valdmeren kaikidme randoidme, Keskmeren randad i Islandii.
Lämoimägi Vikiaitas |
![]() |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |