Lämoi

Vikipedii
Lämoi

Lämoi om terav muigotamine (palamine), sen aigan nägui sädegoičend i lämuzenergijan eritand tegesoiš.

Tedoel'genduses lämoi om gazoiden da plazman ühtmuz, kudamb ozaidase, konz:

  • Mitte-ni substancii palamižmahtusenke lämbitase märitud lämudhesai;
  • Mäneb himine reakcii;
  • Korktan kingitesen joksuz kosketab substancijad palamižmahtusenke.

Lämoi om palandan processan päfaz. Ičezen lämoin lämuz rippub substancijas-poltusespäi i muigotajan painudespäi. Kaik ned koume faktorad (sättujad poltuz, muigoitai, lämuz) oma tarbhaižed lämoin zavodindan täht.

Lämoin muju[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lämoin muju rippub palajas substancijaspäi. Ozutesikš, hil'nik palab taivazmal mujul, vas'k — vihandal, i selen — sinižel mujul.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lämoin samižen mahtusen avaiduz tegihe aigaližes paleolitas völ kividen ümbriradmižespäi. Palamižprocessan kävutand sinantropoil om todestadud.

Eziauguižešti ottihe lämoid kävutamižhe savun samižen täht lendajid gavedid vaste, i vaiše sen jäl'ghe amuižed ristitud löutihe lämoin ledeks kulinarijan funkcijanke. Savukurdihe sömäd, sid' zavottihe räkištada avoinudel lämudel i paštta hiliš. Keitand om melestehtud neolitan aigan keramikastjoidenke ühtes.

Lämoihe sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[redaktiruida | redaktiruida purde]

Muštatišed
  • Lämoid savuta ei olele.
  • Lämoiš läheli vered, ka poltab.
  • Palanu lämoid ei varaida, a upnu — vet.
  • Raud ei pala lämoiš.
  • Vargastai vargastab, ka seinäd jätab, a lämoi nimidä ei jäta.
Ozoitez
  • Söb, söb, ei voi kül'düda. (lämoi)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]



Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.