Lehtkuz'
| Lehtkuz' | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Evropalaine lehtkuz' (Lárix decídua) om heimon tipine erik | ||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
| Lárix A.Dietr. | ||||||||||||
|
Lehtkuz' (latin.: Larix) om Pedaižed-sugukundan puiden heim. Pud ei ole igähižvihandad, niiden kavag' pakuštub i lankteb tal'veks. Om kaikiš enamba levitadud puišpäi mail'mas. Tetas läz vižtoštkümned erikod da niiden äiluguižid gibridoid.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Heimon erikod kazdas Evrazijan i Pohjoižamerikan venos i subarktižes vöiš, mägiden subal'pižiš tahondoiš. Kaikiš suvemb areal om Kitain suvipäivlaskmas, Nepalas, Butanas i Indijan pohjoižes. Sädab järghižid mecoid vai kazvab toižiš mecoiš ližapuks. Lehtkuzen mecad ottas mail'man mecan kahesa procentad (kaikiš suremb dolä puiden keskes), no sen ühthižen arealan pind om penemb mi nenil puil: koiv, pedai, raid, lep, kadag, topol'.
Kazvab sättumatomiš sijiš toižile puile — sokhil i vägitomil mahusil[1], igähižen rougun (Sibir') i vilun tal'ven (Pohjoižamerik) tahondoiš. Navedib täut päivänvauktust, sen tagut lehtkuzen mec om harvan mecan pojav.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lehtkuz' oleleb 50 metrhasai kortte, tüvi om ühthe metrhasai. Käbud sündudas pun vižtoštkümnevoččes igäspäi. Eläb 300..400 vot, voib eläda 800 vodhesai.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kävutand oli röunatud pun vedusen tagut, verez pu uptab vedes i ei kožui vugonkale jogidme. Mugažo pumaterial om rugakaz lujas, se kändihe kovaks tammin kartte kuivamižen jäl'ghe.
Ištutadas erasid-se erikod dekorativižikš.
Erikod da gibridad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Larix czekanowskii — Čekanovskijan lehtkuz'
- Larix decidua — Evropalaine lehtkuz' (tipine erik)
- Larix gmelinii — Gmelinan lehtkuz'
- Larix griffithii — Griffitan lehtkuz'
- Larix kaempferi — Kempferan lehtkuz', vai Japonine lehtkuz'
- Larix laricina — Amerikalaine lehtkuz'
- Larix × lubarskii — Lübarskijan lehtkuz'
- Larix lyallii — Laielin lehtkuz'
- Larix mastersiana — Mastersan lehtkuz'
- Larix occidentalis — Päivlaskmaine lehtkuz'
- Larix × polonica — Pol'šan lehtkuz'
- Larix potaninii — Potaninan lehtkuz'
- Larix sibirica — Sibirine lehtkuz' [syn. Larix sukaczewii — Sukačevan lehtkuz']
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Dilis N. V. Лиственница (Lehtkuz'). — M.: Lesnaja promišlennost', 1981. — 96 lp., kuv. — («Puiden sugud»-kirjištut booksite.ru-saital.) (ven.)
| Lehtkuz' Vikiaitas |
