Mine sisu juurde

Maksvell Džeims Klerk

Vikipedii-späi
Maksvell Džeims Klerk
angl.: James Clerk Maxwell
Džeims Maksvell fotokuval
Džeims Maksvell fotokuval
radmižen toižend:

fizikanmez', matematikanmez', leiutaja, fotograf, õppejõud, theoretical physicist, opendai, thermodynamicist

sündundan dat:

13. kezaku 1831

sündundan sijaduz:

Edinburg, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][1][2]

valdkund:

 Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][3]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Kembridž, Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik[d][1]

tat:

John Clerk-Maxwell of Middlebie[d][4][5]

mam:

Frances Cay[d][4][5]

avtograf:

 Maksvell Džeims Klerk VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Džeims Klerk Maksvell (angl.: James Clerk Maxwell; sünd. 13. kezaku 1831, Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 5. kül'mku 1879, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli šotlandijalaine fizikantedomez', matematikantedomez', mehanikantedai da melestegii.

Džeims Klerk openui Edinburgan i Kembridžan universitetoiš. Radoi opendajan Aberdinan universitetas (1856−1860), sid' Londonan Kings-kolledžas (1860−1865). Ühtni Komitetha etaloniš (1861−1863), tariči elektromäričemižühtnikoid, kudambid (om, amper, vol't) Rahvahidenkeskeine elektrikoiden kongress vahvišti vl 1881. Vozil 1871−1879 oli professoran Kavendišal nimel nimitadud fizikan laboratorijas Kembridžan universitetas.

Maksvell pani klassižen elektrodimanikan alusid (Maksvellan tazostused), ližazi «sirdandan joksuz»- da «elektromagnitine kend»-tärtusid. Om gazoiden kinetižen teorijan alusenpanijoiden keskes. Tedomez' sai molekulärižen fizikan i termodinamikan tarbhaižid rezul'tatoid (Maksvellan termodinamižed korreläcijad, Maksvellan ohjandim «nozoluz — gaz»-fazsirdandan täht).

Vl 1861 Džeims Maksvell ozuti ezmäižen mujufotokuvan, koumen mujun kävutandan fotografijas melestegii, mujun kvantitativižen teorijan sädai. Jäti meile tedoidusid mehanikas (Maksvellan teorem kinktusen/elastižusen teorijas, tedotöd seižujas likundas), optikas, matematikas. Oli ezinenas statistikan mahtusiden kävutandas ümbrikirjutamha fizižid processid. Oli tehnu tedon populärižeks, sauvoi severz'-se tedoladimid.

Personaline elo

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Vspäi 1859 oli nainu, eli Ketrin-akanke (neiččel Devar-kanzannimenke, 1824−1886), ei olend lapsid naimiželos. Navedi Šotlandijan runoištod, kirjuti da pästi ičeze runoid.

  1. 1 2 Максвелл Джеймс Клерк // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  2. группа авторов, Абрамович-Барановский С. С., Агафонов В. К. и др. Энциклопедический словарь / под ред. И. Е. Андреевский, К. К. Арсеньев, Ф. Ф. ПетрушевскийСПб.: Брокгауз — Ефрон, 1890.
  3. LIBRISRootsi Rahvusraamatukogu, 2012.
  4. 1 2 Lundy D. R. The Peerage
  5. 1 2 Kindred Britain