Maler Gustav

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tarbhaine lehtpol'
Maler Gustav
saks.: Gustav Mahler
Muzikankirjutajan fotokuva vn 1909 keväz'kus
Muzikankirjutajan fotokuva vn 1909 keväz'kus
radmižen toižend:

dirigent, muzikankirjutai, klassikalise muusika helilooja, muzikant

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Kaliště[d], Tšehhi kuningriik[d], Austria keisririik[d]
Kaliště[d], Pelhřimov District[d], Q3509827?, Čehoslovakii[14]

valdkund:

Flag of the Habsburg Monarchy.svg Austria keisririik[d]
Flag of Hungary (1896-1915; angels; 3-2 aspect ratio).svg Austria-Ungari[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Ven, Austria-Ungari[d][15][16][17]

tat:

Bernhard Mahler[d]

avtograf:

Mahler-signature.svg

Commons-logo.svg Maler Gustav VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Gustav Maler (saks.: Gustav Mahler [ˈmaːlɐ]; sünd. 7. heinku 1860 Kalište-külähä (nüg. Čehanmas), Bogemii, Avstrijan imperii — kol. 18. semendku 1911, Ven, Avstrijan da Mad'jaranman imperii) oli avstrijalaine muzikankirjutai, elon aigan oli tetab professionaližes kudnas kuti operoiden da simfonijoiden dirižor. Kirjuti saksan kelel.

Maler sai tetabut pol'voz'sadas ičeze surman jäl'ghe kuti simfonijoiden kirjutai. Sädi ühesa simfonijad vspäi 1884, toine mäneb toižen jäl'ghe i lähteb edeližespäi. Kümnenz' simfonii jäi kesken. Toižed sädused oma pajoiden kogodused: «Matkadajan alamastaran pajod» (saks.: Lieder eines fahrenden Gesellen, 1885−1886), «Pajo Mas» (saks. Das Lied von der Erde, 1908−1909). Tegi kuti sildad 19. voz'sadan saksalaižen romantizman i 20. voz'sadan modernizman keskes.

Oli sündnu aškenazi-evrejalaižiden Bernhard i Mari kanzha, kahtenz' laps' nell'toštkümnespäi. Oli Venan konservatorijan pästnikan (1878). Oli nainu vl 1902, Al'ma Marija Šindler (möhemba Maler-Verfel', 1879−1964) oli hänen ak. Sündutihe kaht neičukašt naimiželos: Marija i Anna, vaiše Anna oli täuz'kaznudeks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. ↑ 1,0 1,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118576291 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. ↑ 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. ↑ 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. ↑ 4,0 4,1 Internet Broadway Database — 2000.
  5. ↑ 5,0 5,1 Find a Grave — 1995.
  6. ↑ 6,0 6,1 International Music Score Library Project — 2006.
  7. ↑ 7,0 7,1 American National Biography — 1999.
  8. ↑ 8,0 8,1 Discogs — 2000.
  9. ↑ 9,0 9,1 filmportal.de — 2005.
  10. ↑ 10,0 10,1 Brockhaus Enzyklopädie
  11. ↑ 11,0 11,1 Czech National Authority Database
  12. ↑ 12,0 12,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  13. ↑ 13,0 13,1 GeneaStar
  14. ↑ The Fine Art Archive — 2003.
  15. ↑ Малер Густав // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  16. ↑ Archivio Storico Ricordi — 1808.
  17. ↑ Česká divadelní encyklopedie

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.
Purde - "https://vep.wikipedia.org/w/index.php?title=Maler_Gustav&oldid=111065"