Maler Gustav

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Maler Gustav
saks.: Gustav Mahler
Muzikankirjutajan fotokuva vn 1909 keväz'kus
Muzikankirjutajan fotokuva vn 1909 keväz'kus
radmižen toižend:

dirigent, muzikankirjutai, classical composer, muzikant

sündundan dat:

7. heinku 1860(1860-07-07)[1][2][3][4][5][6][7][8][9]

sündundan sijaduz:

Kaliště[d], Tšehhi kuningriik[d], Austria keisririik[d]

valdkund:

Flag of the Habsburg Monarchy.svg Austria keisririik[d]
Flag of Austria-Hungary (1869-1918).svg Austria-Ungari[d]

kolendan dat:

18. semendku 1911(1911-05-18)[1][2][3][4][5][6][7][8][9] (50 vot)

kolendan sijaduz:

Ven, Austria-Ungari[d][10]

tat:

Bernhard Mahler[d]

avtograf:

Mahler-signature.svg

Commons-logo.svg Maler Gustav VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Gustav Maler (saks.: Gustav Mahler [ˈmaːlɐ]; sünd. 7. heinku 1860 Kalište-külähä (nüg. Čehanmas), Bogemii, Avstrijan imperii — kol. 18. semendku 1911, Ven, Avstrijan da Mad'jaranman imperii) oli avstrijalaine muzikankirjutai, elon aigan oli tetab professionaližes kudnas kuti operoiden da simfonijoiden dirižor. Kirjuti saksan kelel.

Maler sai tetabut pol'voz'sadas ičeze surman jäl'ghe kuti simfonijoiden kirjutai. Sädi ühesa simfonijad vspäi 1884, toine mäneb toižen jäl'ghe i lähteb edeližespäi. Kümnenz' simfonii jäi kesken. Toižed sädused oma pajoiden kogodused: «Matkadajan alamastaran pajod» (saks.: Lieder eines fahrenden Gesellen, 1885−1886), «Pajo Mas» (saks. Das Lied von der Erde, 1908−1909). Tegi kuti sildad 19. voz'sadan saksalaižen romantizman i 20. voz'sadan modernizman keskes.

Oli sündnu aškenazi-evrejalaižiden Bernhard i Mari kanzha, kahtenz' laps' nell'toštkümnespäi. Oli Venan konservatorijan pästnikan (1878). Oli nainu vl 1902, Al'ma Marija Šindler (möhemba Maler-Verfel', 1879−1964) oli hänen ak. Sündutihe kaht neičukašt naimiželos: Marija i Anna, vaiše Anna oli täuz'kaznudeks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Немецкая национальная библиотека, Берлинская государственная библиотека, Баварская государственная библиотека и др. Record #118576291 // Общий нормативный контроль (GND) — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 идентификатор BNF: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы — 2011.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Internet Broadway Database — 2000.
  5. 5,0 5,1 Find a Grave — 1995. — ed. size: 165000000
  6. 6,0 6,1 International Music Score Library Project — 2006.
  7. 7,0 7,1 (unspecified title) — 1999.
  8. 8,0 8,1 Discogs — 2000.
  9. 9,0 9,1 (unspecified title) — 2005.
  10. Малер Густав // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.