Mcensk

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mcensk
Мценск
 Lidnanznam
Coat of Arms of Mtsensk (2011).png
 Flag
Flag of Mtsensk (2011).jpg
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2018-01-01) 37 725 ristitud
Pind 20,81 km²
Mcensk Мценск
Pämez' Andrei Beläjev
(reduku 2 016—)
Telefonkod +7-48 646-xx-xxx
Avtokod 57
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Mcensk (ven.: Мценск) om Venäman lidn da lidnümbrik Orelan agjan pohjoižes. Se om agjan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Mcenskan rajonan administrativižeks keskuseks, ei mülü sihe.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt om olmas 1. voz'tuhan keskespäi meiden erad arheologijan andmusiden mödhe. Se mainitase ezmäižen kerdan Nikonan aigkirjas vl 1146 kuti Mcenesk (Mečensk) lidnuz lidnan statusanke. Nimitihe Zušan Mecn- / Mcen- (ven.: Мецна / Мцена) ližajogen mödhe. Vl 1238 Batijan sodaväged mureniba lidnad. Alištui Novosilin tobmudele vspäi 1246. Mcensk mülüi Surhe Litvanman ruhtinazkundha vll 1320−1505. Varmitadud järed lidnuz oli olmas 16.-17. voz'sadoil. Sai makundan lidnan statusad vl 1778. Šingotihe torguindal i radonmahtoil (kružavan tehmine). Toižen mail'man sodan aigan Mcensk oli okkupiruidud nacistoil (11. reduku 1941 — 20. heinku 1943) i oli muretud lujas.

Mcensk šingotase kaugedraudan valamižtegimel, kommunaližen avtotehnikan tegimel, vas'ken ühthesuladusiden kompanijal, ühthekeitandan materialiden pästandal, sömtegimištol (lihakombinat, leibänkombinat) i meblin edheotandal.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase rajonan keskuzpalan pohjoižes, Zuš-jogen alajoksmusen molembil randoil (ven.: Зуша 234 km pitte, Okan hura ližajogi), 160 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Vanh lidn om saudud Zušan hural korktal randal, uded rajonan oma jogen oiktal madalal randal. Matkad Orelhasai om 48 km suvipäivlaskmha orhal, 51 km avtotel vai 60 km raudtel. Toižed lähembaižed lidnad oma Bolhov 43 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 50 km avtotedme, i Novosil' 46 km suvipäivnouzmha orhal vai 53 km avtotedme. M2-trassan «Orel — Tul»-avtotekeskust ümbärdab lidnad päivnouzmaspäi, ende läbiti sidä. Mcensk-raudtestancii radab lidnan lodehes «Orel — Tul»-keskustal vspäi 1868.

Mcensk om lidnümbrikon üks'jäine eländpunkt. Lidnümbrikon pind — 20,81 km². Lidn jagase 12 nimitadud mikrorajonaks.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1897 lidnan ristitišt oli 9 823 eläjad, vl 1939 — 11 480 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 43 222 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli enamba 50 tuhad eläjid vll 1996−2001 (50 900 rist. vl 1996). Ortodoksižen hristanuskondan kahesa jumalanpertid i časoun'[1] oma olmas lidnas.

Rahvahad (2010): venälaižed — 96,9%, ukrainalaižed — 1,1%, toižed rahvahad — 2,0%.

Professionaližen opendusen aluzkundad oma Mcenskan agrotehnine licei, Orelan bazine medicinine kolledž — Mcenskan filial[2] i Orelan valdkundaližen universitetan Mcenskan filial.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Leninan torg vn 2015 kezakus

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Mcenskan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)
  2. Orelan bazine medicinine kolledž — Mcenskan filialan sait (mce.orelmed.org). (ven.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]



Orelan agjan lidnad
Bolhov | Dmitrovsk | Livni | Maloarhangel'sk | Mcensk | Novosil' | Orel