Mine sisu juurde

Medan

Vikipedii-späi
Medan
Kota Medan
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Indonezii
Eläjiden lugu (2015) 2,210,624 ristitud
Pind 265,1 km²
MedanKota Medan
Pämez' Džul'min Eldin
(2013−2015,
uhoku 2016—)
Telefonkod +62−61
Aigvö UTC+7
Lidnan kart (2018)

Medan (indonez.: Kota Medan [meˈdan]) om Indonezijan lidn valdkundan lodehes i Sumatr-saren pohjoižes. Se om saren kaikiš suremb lidn, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoižsumatr-agjan administrativine keskuz (vspäi 1915).

Eländpunktan alusenpanendan oficialine dat om vn 1590 1. päiv heinkud, Guru Patimpus-radž pani alust. Se sai lidnan statusad vl 1918.

Medan šingotase torguindan keskuseks penil laukoil, meriportaks, mašiništonsauvomižen edheotandoil. Lidnan ižandusen päsarak om sijaližen tabakon, londuseližen räzinan, čajun i kofen ümbriradmine da mönd.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz Pohjoižsumatr-agjas i Indonezijas vn 2010 kartal

Lidnan keskuzpala sijadase koumekümnes kilometras Malakkan sal'men randaspäi, kudamb ühtenzoitab Indišt valdmert Tünenke, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.

Belavan-avanport om pohjoižes, mülüb lidnha i ühtenzoitase senke lidnrajonil. Lähembaine järed lidn om Kuala Lumpur (Malaizii) 350 km päivnouzmha orhal.

Lidnan rajonad (2015)

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2,109,339 ristitud. Sädab lidnaglomeracijad ümbrištonke, 4,5 mln eläjid vl 2015. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn Jav-saren irdpolel.

Ristitišt om äirahvahaline, sijaližed heimod elädas täs, sirdanikad Jav-sarelpäi i Malaizijaspäi, kitajalaižed. Neniden religijoiden pühäpertid oma saudud: islam (koume videndest uskojid vl 2016), hristanuskond (protestantizm (uskojiden videndez), katoline jumalanpert' induizman stiliš, ortodoksine hristanuskond), daosizm (uskojiden kümnendez).

Kiruhavtobusad, lidnjonused, pened avtobusad, taksid i motorizuidud rikšad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Rahvahidenkeskeine civiline Kualanamu-lendimport[1] (indonez.: Bandar Udara Internasional Kualanamu, KNO / WIMM, 7,4 mln passažiroid vl 2023) sijadase kaks'kümnes kudes kilometras päivnouzmha Medanan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Suviazijan surihe lidnoihe, om čarterreisid Džiddha i Medinha (Saudan Arabii), äi reisid Indonezijadme.

  1. Rahvahidenkeskeižen Kualanamu-lendimportan sait (avi.id). (indonez.) (angl.)