Medan
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Indonezii |
| Eläjiden lugu (2015) | 2,210,624 ristitud |
| Pind | 265,1 km² |
| Pämez' | Džul'min Eldin (2013−2015, uhoku 2016—) |
| Telefonkod | +62−61 |
| Aigvö | UTC+7 |

Medan (indonez.: Kota Medan [meˈdan]) om Indonezijan lidn valdkundan lodehes i Sumatr-saren pohjoižes. Se om saren kaikiš suremb lidn, valdkundan videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoižsumatr-agjan administrativine keskuz (vspäi 1915).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan alusenpanendan oficialine dat om vn 1590 1. päiv heinkud, Guru Patimpus-radž pani alust. Se sai lidnan statusad vl 1918.
Medan šingotase torguindan keskuseks penil laukoil, meriportaks, mašiništonsauvomižen edheotandoil. Lidnan ižandusen päsarak om sijaližen tabakon, londuseližen räzinan, čajun i kofen ümbriradmine da mönd.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan keskuzpala sijadase koumekümnes kilometras Malakkan sal'men randaspäi, kudamb ühtenzoitab Indišt valdmert Tünenke, 26 m ü.m.t. keskmäižel korktusel.
Belavan-avanport om pohjoižes, mülüb lidnha i ühtenzoitase senke lidnrajonil. Lähembaine järed lidn om Kuala Lumpur (Malaizii) 350 km päivnouzmha orhal.

Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2,109,339 ristitud. Sädab lidnaglomeracijad ümbrištonke, 4,5 mln eläjid vl 2015. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Se om valdkundan kaikiš suremb lidn Jav-saren irdpolel.
Ristitišt om äirahvahaline, sijaližed heimod elädas täs, sirdanikad Jav-sarelpäi i Malaizijaspäi, kitajalaižed. Neniden religijoiden pühäpertid oma saudud: islam (koume videndest uskojid vl 2016), hristanuskond (protestantizm (uskojiden videndez), katoline jumalanpert' induizman stiliš, ortodoksine hristanuskond), daosizm (uskojiden kümnendez).
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kiruhavtobusad, lidnjonused, pened avtobusad, taksid i motorizuidud rikšad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.
Rahvahidenkeskeine civiline Kualanamu-lendimport[1] (indonez.: Bandar Udara Internasional Kualanamu, KNO / WIMM, 7,4 mln passažiroid vl 2023) sijadase kaks'kümnes kudes kilometras päivnouzmha Medanan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Suviazijan surihe lidnoihe, om čarterreisid Džiddha i Medinha (Saudan Arabii), äi reisid Indonezijadme.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Rahvahidenkeskeižen Kualanamu-lendimportan sait (avi.id). (indonez.) (angl.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sait (pemkomedan.go.id). (indonez.) (angl.)
| Medan Vikiaitas |
