Mujuherneh
| Mujuherneh | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
| Genísta L., 1753 | ||||||||||||
|
Mujuherneh (latin.: Genista) om äivoččiden kazmusuden heim. Mülüb Bobanvuiččed-sugukundha. Läz sada nell'kümned erikod i ühesa gibridad om heimos.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Heimon ezitajad kazdas Keskmeren randoil, Evropas i Pohjoižamerikas. Severz'-se dekorativižid erikoid om intoduciruidud Avstralijha.
Navettäs kuivid letemaid, kivekahid mahusid mouckivenke. Elädas kuivaigan, päivännavedijad. Ei voigoi päzda liigas nepstoindaspäi i lujiš pakaižišpäi.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Madalad penzhad, pol'penzhad vai lianad. Lehtesed oma pened ünäižed, kazdas tophikš. Erased-se erikod oma ogahakahad.
Henoiden änikoiden äjüz nägub kuti hernhuded paugus. Änikod oma pakuižen mujun, oleldas vauktalaz i hajukahad erasti. Kazdas toppaz-änikusil barban agjas i kaimolurbišpäi. Konz gaved' tuleb leten änikon päle, ka erasiden-se erikoiden änikod avaidasoiš ühtel kurol i anttas heid'omad gavedin sel'gha[1].
Mujuherneh äikerdoičese semnil, harvamb i hubin vihandoil čokvezoil.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ištutadas erasid-se erikoid dekorativižikš i mahusen pindan varmdusen täht. Om niiden sortuid. Arvostadas dekorativižid mujuhernhid niiden čoman hajun (no ei kaik erikod oma hajunke[2]) i änikoičendan aigaližen zavodindan tagut, hot' kazmused seištas vilud vaste pahoin. Kozad i lambhad södas tahtonke, lehmäd ottas vaiše nälgan aigan.
Järgeline mujuherneh (Genista tinctoria) sättub samha pakušt mujud, hot' kazmuz om morii.
Valitud erikod
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Genista anglica — Anglijalaine mujuherneh
- Genista canariensis — Kanarine mujuherneh
- Genista corsica — Korsikaine mujuherneh
- Genista florida — Floridine mujuherneh
- Genista germanica — Saksalaine mujuherneh
- Genista linifolia — Pölvhanvuitte mujuherneh (vai Keskmeren, Negllehtesine)
- Genista microcephala — Henpäine mujuherneh
- Genista pilosa — Karvakaz mujuherneh
- Genista radiata — Sädegikaz mujuherneh
- Genista scythica — Skifine mujuherneh
- Genista tinctoria — Järgeline mujuherneh, heimon tipine erik
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Willis J.C. (1985). A Dictionary of the Flowering Plants and Ferns (Änikoičijoiden kazmusiden i sänijaugoiden vajehnik, 8. pästand). Cambridge, England: Cambridge University Press. Lp. 1294. ISBN 978-0521313957. (angl.)
- ↑ Brickell C. (2008). A–Z encyclopedia of garden plants (Sadkazmusiden enciklopedii). United Kingdom: Dorling Kindersley in association with the Royal Horticultural Society. Lp. 1136. ISBN 978-1405332965. (angl.)
| Mujuherneh Vikiaitas |
