Mine sisu juurde

Nencan kel'

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Nenecan kel')

Nen(e)can kel' (ičeze nimituz: ненэця' вада) om nencalaižiden kel', üks' samodižiš kelišpäi. Mülütadas uraližhe kel'kundha.

Kelenkandajad i dialektad

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Pagižijoiden lugu — 21 926 ristitud (vn 2010 Venäman rahvahanlugemine), vaiše rahvahan pol' mahtab pagišta kelel. Nencan kel' om levitadud Arktikan territorijal Jenisei-jogen basseinaspäi Kolan pol'sarhesai, Venäman kudes regionas, igähižen rahvahan elonmaht om kalaidai.

Keles om kaht dialektad: tundran i mecan, 1990-nziš vozišpäi erased tedomehed lugetas mecdialektad läz tuhanke kelenkandajanke erižeks nencan meckeleks, vai nešanan keleks. Kaikutte dialekt mülütab paginoid, tundran dialekt jagase päivlaskmaižikš i päivnouzmaižikš paginoikš.

Oficialine status

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Kel' om oficialiženke statusanke Nencan avtonomižes ümbrikos i Jamalan Nenciden avtonomižes ümbrikos. Nevondkundaližes aigaspäi pästtihe ühesa lugendlehtest erazvuiččen aigan nencan kelel paloin vai täuzin.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Kelen kirjamišt kogoneb 34 kirjamespäi (venäkelen kaik kirjamed i Ӈӈ-kirjam) da ližahengitusen kahtes simvolaspäi: ʼ i ʼʼ.

Substantivoil om seičeme kändod. Kaik om koume lugud: üks'lugu, kaks'lugu i äilugu. Morfologine toižend om agglütinirui. Koume aigad om verbal: indefinitine, männu aig i tuleb aig. Infinitivan lopind znamoičese -сь-suffiksal (1. klass), -ць vai -зь-suffiksal (2. klass).

  • ӈопой — üks'
  • сидя — kaks'
  • няхарʼ — koume
  • тет — nell'
  • самляӈг — viž
  • матʼ — kuz'
  • сиʼʼив — seičeme
  • сидндет — kahesa
  • хасую — ühesa
  • юʼʼ — kümne
  • ӈопой яӈгня — üks'toštkümne
  • сидя юʼʼ — kaks'kümne
  • юрʼʼ — sada
  • ёнарʼʼ — tuha