Päivituz

Päivituz om nahkan pimidund ul'traruskedsinižen sädegoičendan painuden tagut, päiväižen tobjimalaz.
Melanin-pigment sädase nahkan alašoiduiš päivitusen jäl'ghe, se om D-vitaminan aluz, kudamb om tarbhaine luiden kazvandan täht. Pigment vajehti hibjan tihedoid hibusid evolücijan processas.
Process[redaktiruida | redaktiruida purde]
Tariž päivituda penil aigoil, päivituz šingotase vitkos, vaugedverižil ristituil eriližikš. Hätkeline rattematoi olemine päiväižen sädegoičendas, mugažo solärijas, vedab löumendusidennoks, nervoiden i südäikeran sistemad mokičesoiš.
Kremad, katused, šläpad i sobad pit'kidenke hijamidenke kaitas hibjad päivitust vaste.
Himižed abutused i bronzatorad oma panemha ratud päivitust nahkale. Om vastal'žid-ki substancijoid, ned vauvhatadas nahkad.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lugetihe päivitusen lujad mujud mehekahuden i radklassan tundmuseks amussai. Naižed i aristokratii panihe äi sobad päle kaičemha nahkan vauktust.
Vn 1903 Nobelän premii tedoiduses insoläcijan ližan polhe i Francijan tetabad naižed vajehtihe verod 1920-nzil vozil, lugeškatihe päivitust tervhuden nägubaks tunduseks.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
![]() |
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |