Päivituz

Vikipedii-späi
Päivitui naine

Päivituz om nahkan pimidund ul'traruskedsinižen sädegoičendan painuden tagut, päiväižen tobjimalaz.

Melanin-pigment sädase nahkan alašoiduiš päivitusen jäl'ghe, se om D-vitaminan aluz, kudamb om tarbhaine luiden kazvandan täht. Pigment vajehti hibjan tihedoid hibusid evolücijan processas.

Process[vajehta | vajehtada tekst]

Tariž päivituda penil aigoil, päivituz šingotase vitkos, vaugedverižil ristituil eriližikš. Hätkeline rattematoi olemine päiväižen sädegoičendas, mugažo solärijas, vedab löumendusidennoks, nervoiden i südäikeran sistemad mokičesoiš.

Kremad, katused, šläpad i sobad pit'kidenke hijamidenke kaitas hibjad päivitust vaste.

Himižed abutused i bronzatorad oma panemha ratud päivitust nahkale. Om vastal'žid-ki substancijoid, ned vauvhatadas nahkad.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Lugetihe päivitusen lujad mujud mehekahuden i radklassan tundmuseks amussai. Naižed i aristokratii panihe äi sobad päle kaičemha nahkan vauktust.

Vn 1903 Nobelän premii tedoiduses insoläcijan ližan polhe i Francijan tetabad naižed vajehtihe verod 1920-nzil vozil, lugeškatihe päivitust tervhuden nägubaks tunduseks.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.