Prokudin-Gorskii Sergei

Vikipedii-späi
Prokudin-Gorskii Sergei
Sergei Prokudin-Gorskii, 1912-nden voden fotografii
Sergei Prokudin-Gorskii, 1912-nden voden fotografii
nimi sündundan jäl'ghe:

ven.: Сергей Михайлович Прокудин-Горский

radmižen toižend:

fotograf, himik, leiutaja, kirjastaja, pedagoog, opendai, reisija

sündundan dat:

18 (30) eloku 1863

sündundan sijaduz:

Funikova Gora[d], Pokrov Uyezd[d], Vladimiri kubermang[d], Venemaa keisririik[d][1][2][3]

valdkund:

 Venemaa keisririik[d]
 Francii

kolendan dat:

27. sügüz'ku 1944(1944-09-27)[4] (81 vot)

kolendan sijaduz:

Pariž

sait:

prokudin-gorsky.org

 Prokudin-Gorskii Sergei VikiAitas

Sergei Mihailovič Prokudin-Gorskii (ven.: Сергей Михайлович Прокудин-Горский; sünd. 30. eloku 1863, Funikmägi-külä, Pokrovan makund, Vladimiran gubernii, Venäman imperii — kol. 27. kül'mku 1944, Pariž, Francii) oli tutab venämalaine fotograf, melestegii da matkadai. Mendelejevan openik-himik, mujufotografijan edelkävui Venämas. Melestegijaks poleni mujufotoladimen avaidamižaigad i vl 1905 patentui sensibilizatoran paremboittud mülündad samha kuvan londuseližid mujuid. «Venäman imperijan mel'heižtahoiden keradusen» sädai (läz 3,5 tuhad kuvid) ičeze abunikoidenke.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Sergei libui bajarišton Prokudin-Gorskii-roduspäi. Oli sündnu rodun Funikmägi-usadibha. Openui Aleksandr-imperatoran liceiš (Piter) koume vot vhesai 1886, sid' Piterin universitetan fiziž-matematižes fakul'tetas (reduku 1886 — kül'mku 1888). Avaiži fotoedheotandad vn 1901 2. päiväl elokud Piteriš, hänen kanz eli siš-žo pertiš kümne vot. Sai Nikolai II-imperatoran mödabud, matkazi Venämadme vll 1904−1916 ičeze rahoil.

Prokudin-Gorskii nai vl 1890. Anna Lavrova (1870−1937) oli hänen ak, Gatčinan tegimiden sebrusen Lavrov-direktoran tütär. Lapsed: Dmitrii (1892), Jekaterina (1893), Mihail (1895). Mirgirui Evropha vl 1918, radoi Lümjer-vellidenke Nicc-lidnas. Nai kahtenden kerdan vl 1920, oti Marija Ščedrina-assistentad akaks, Jelena-tütär oli sündnu sil-žo vodel. Fotograf sirdi heidenke Parižha vl 1922 i ühtištui ičeze eziauguiženke kanzanke mugažo. Sädi Elka-fotostudijad koumenke täuz'kaznudenke lapsenke, nimiti noremban tütren mödhe. Lugi lekcijoid Venämas venänikoile Francijadme fotonegativid ozutaden. Om mahapandud venänikoiden kaumžomas Parižan Sent-Ženevjev-de-Bua-ezilidnas. AÜV:oiden Kongressan kirjišt osti negativid jäl'gnikoil vl 1948, i vhesai 1980 ned ei olgoi tetabad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. http://www.martinpatrick.net/blog/2014/5/10/colour-photographs-from-pre-revolutionary-russia
  2. http://www.armchairgeneral.com/forums/showthread.php?t=129670
  3. http://www.armchairgeneral.com/forums/showthread.php?p=2395147
  4. The Fine Art Archive — 2003.

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.