Prust Marsel'

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Prust Marsel'
franc.: Marcel Proust
Marsel' Prust vn 1895 fotokuval
Marsel' Prust vn 1895 fotokuval
nimi sündundan jäl'ghe:

franc.: Valentin Louis Georges Eugène Marcel Proust

radmižen toižend:

romaanikirjanik, esseist, kirjutai, kirjanduskriitik, runokirjutai, autor, prosaist

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

sündundan sijaduz:

Pariž, Prantsuse kolmas vabariik[d][17]

valdkund:

Flag of France (1794–1815, 1830–1974, 2020–present).svg Francii[18]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Pariž, Prantsuse kolmas vabariik[d][17]

tat:

Adrien Proust[d]

mam:

Jeanne-Clémence Proust[d]

avtograf:

Marcel Proust signature.svg

Commons-logo.svg Prust Marsel' VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Valenten Lui Žorž Ežen Marsel' Prust (franc.: Valentin Louis Georges Eugène Marcel Proust; sünd. 10. heinku 1871, Pariž, Francii — kol. 18. kül'mku 1922 sigä-žo, om mahapandud Parižan Per-Lašez-kaumžomal) oli francine kirjutai i runokirjutai. Sädi prozan romanid i sanutesid modernizman stiliš. Prust sai mail'man tetabut kut semitomaižen «Kadotadud aigan ecmäs»-epopejan tegii läz 2500 personažanke, se om kaikiš znamasižembiš sädusišpäi mail'man 20. voz'sadan literaturas (koume jäl'gmäšt tomad läksiba surman jäl'ghe). Arvostuzlegionan ordenan kavaler (1920).

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Prust oli sündnu Adrian Prust-lekarin-epidemiologan i evrejalaižen makleran Žanna Veil'-tütren kanzha, Adrian-tat oli äiluguižiden kirjutusiden i kirjoiden medicinas tegijan. Upehtundläžundan kurod ozutihe prihaižel ühesavoččes igäspäi. Vll 1882−1889 Marsel' openui Kondorse-liceiš i oli sen pästnikan. Služi armijas Orlean-lidnas üht vot, sen jäl'ghe tuli samha opendust Sorbonnan (nüg. Parižan universitetoiden pala) juridižel fakul'tetal, no jäti sidä kesketi. Sai varandad kazvatajiden surman jäl'ghe vll 1903−1905.

Mez' zavodi kirjutada sädusid i publikoita niid aigaližes igäs. Tegi publikacijoid školopendusen aigan völ La Revue verte- i La Revue lilas-aiglehtesiš. Vll 1890−1891 Prust vedi salonhronikan pacast Le Mensuel-aiglehteses. Vspäi 1892 sätud sebranikoidenke Le Banquet-aiglehtez («Pir») lähtli, i painihe kirjutajad siš, mugažo prestižižes La Revue Blanche-aiglehteses. Prust oli anglofilaks, i se kuvastihe hänen sädusihe. Kändli literatursädusid anglijan kelespäi francijaks, toižidenke ühtnijoidenke, muga vll 1904−1906 Prust pästi anglijalaižen Džon Röskin-arvostelijan kirjoiden kändusid: «Amjenan Biblii», «Sezam i lilijad».

Päižed literatursädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • 1896 — «Mel'hüvüded i päiväd» (franc.: Les Plaisirs et les Jours)
  • 1896−1899 — «Žan Santöi» (Jean Santeuil)
  • 1908−1909 — «Sent-Bövad vaste» (Contre Sainte-Beuve)
  • «Kadotadud aigan ecmäs»-cikl (À la recherche du temps perdu):
    • 1913 — «Svanannoks čuradusel» (Du côté de chez Swann).
    • 1918 — «Änikoičijoiden neiččiden pil'veses» (À l’ombre des jeunes filles en fleurs)
    • 1920−1921 — «Germantiden adivoiš» (Le côté de Guermantes I et II)
    • 1921−1922 — «Sodom i Gomorr» (Sodome et Gomorrhe I et II)
    • 1923 — «Ottud plenha naine» (La prisonnière)
    • 1925 — «Pagenu naine» (Albertine disparue)
    • 1927 — «Löutud aig» (Le Temps retrouvé)

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. Valentin Louis Georges Eugène M Proustministère de la Culture.
  3. RKDartists
  4. SNAC — 2010.
  5. Internet Broadway Database — 2000.
  6. Nationalencyklopedin — 1999.
  7. Find a Grave — 1995.
  8. Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  9. Discogs — 2000.
  10. filmportal.de — 2005.
  11. BD Gest'
  12. Delarge J. Le DelargeParis: Gründ, Jean-Pierre Delarge, 2001. — ISBN 978-2-7000-3055-6
  13. Grove Art Online / J. Turner[Oxford, England], Houndmills, Basingstoke, England, New York: OUP, 1998. — ISBN 978-1-884446-05-4
  14. Artists of the World Online, Allgemeines Künstlerlexikon Online, AKL Online / Hrsg.: A. Beyer, B. SavoyB: K. G. Saur Verlag, Verlag Walter de Gruyter, 2009. — doi:10.1515/AKL
  15. Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  16. GeneaStar
  17. 17,0 17,1 Пруст Марсель // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  18. RKDartists