Pusan
Lidnanznam
|
Flag
|
| Valdkund | Korejan Tazovaldkund |
| Eläjiden lugu (2020) | 3,411,829 ristitud |
| Pind | 770,04 km² |
| |
| Pämez' | Pak Hön Čžun (sulaku 2021—, 박형준 / 朴亨埈) |
| Telefonkod | +82-(0)51 |
| Aigvö | UTC+9 |
Pusan (kor.: 부산 / 釜山 Busan [pu.sa̠n]) om lidn Korejan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižel mererandal, valdkundan kaikiš järedamb port. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas Seulan jäl'ghe, lidn-metropolii-statusanke.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Eländpunktan aluz om pandud meiden eran zavodindas. Mainitase Kočhil'sangun-nimitusenke 6. voz'sadal. Lidnan nimi oli Tonne vll 757−1910, sid' udesnimitihe nügüdläižikš sen amuižen portan mödhe. Toižed-ki eländpunktad oliba nügüd'aigaižen Pusanan territorijal. Korejan sodan aigan (1950−1953) lidn oli Korejan pordaigaližeks pälidnaks.
Pusan šingotase järedal meriportal, avtotegimel. Korejan biržan päfater om neciš lidnas (KOSPI-indeks).
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Lidn sijadase Korejan sal'men randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mäged erigoittas lidnrajonid jogialangištoidenke.
Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +15 C°, kaikiš lujemb pakaine oleli −14 C°. Paneb sadegid 1577 mm vodes, vähemba kül'mkus-uhokus (35..50 mm kus).
Pusan jagase 15 administrativižeks rajonaks (-ku, -gu), ned alajasoiš 209 fartalaks, i üks' Kidžan-makund (-gun) mülüb lidnha.
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 3 557 716 ristitud 765,94 km² pindal[1]. Vl 2020 kaik 7 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
- ↑ 부산광역시 기본현황,《부산광역시 웹사이트》. — Busan.go.kr. (kor.)
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Pusan-lidnan ohjastusen oficialine portal (english.busan.go.kr). (kor.) (angl.) (jap.) (kit.)
 |
Pusan Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |