Pusan

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pusan
부산 /釜山 (Busan)
 Lidnanznam
Symbol of Busan.svg
 Flag
Flag of Busan.svg
Valdkund Korejan Tazovaldkund
Eläjiden lugu (2020) 3,411,829 ristitud
Pind 770,04 km²
Pusan 부산 /釜山 (Busan)
Pämez' Pak Hön Čžun
(sulaku 2021—,
박형준 / 朴亨埈)
Telefonkod +82-(0)51
Aigvö UTC+9


Pusan (kor.: 부산 / 釜山 Busan [pu.sa̠n]) om lidn Korejan Tazovaldkundan suvipäivnouzmaižel mererandal, valdkundan kaikiš järedamb port. Se om kahtenz' surtte lidn valdkundas Seulan jäl'ghe, lidn-metropolii-statusanke.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud meiden eran zavodindas. Mainitase Kočhil'sangun-nimitusenke 6. voz'sadal. Lidnan nimi oli Tonne vll 757−1910, sid' udesnimitihe nügüdläižikš sen amuižen portan mödhe. Toižed-ki eländpunktad oliba nügüd'aigaižen Pusanan territorijal. Korejan sodan aigan (1950−1953) lidn oli Korejan pordaigaližeks pälidnaks.

Pusan šingotase järedal meriportal, avtotegimel. Korejan biržan päfater om neciš lidnas (KOSPI-indeks).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Korejan sal'men randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Mäged erigoittas lidnrajonid jogialangištoidenke.

Klimat om subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +15 C°, kaikiš lujemb pakaine oleli −14 C°. Paneb sadegid 1577 mm vodes, vähemba kül'mkus-uhokus (35..50 mm kus).

Pusan jagase 15 administrativižeks rajonaks (-ku, -gu), ned alajasoiš 209 fartalaks, i üks' Kidžan-makund (-gun) mülüb lidnha.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 3 557 716 ristitud 765,94 km² pindal[1]. Vl 2020 kaik 7 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 부산광역시 기본현황,《부산광역시 웹사이트》. — Busan.go.kr. (kor.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.