Sapporo

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Sapporo
札幌市
(Sapporo-si)
 Lidnanznam
Symbol of Sapporo, Hokkaido.svg
 Flag
Flag of Sapporo, Hokkaido.svg
Valdkund Japonii
Eläjiden lugu (2014) 1 933 787 ristitud
Pind 1 121,12 km²
Sapporo札幌市(Sapporo-si)
Pämez' Kacuhiro Akimoto (秋元 克広  2 015-)
Telefonkod +81-(0)11
Aigvö UTC+9


Sapporo (jap.: 札幌市 Sapporo-si) om Japonijan nellänz' surtte lidn, Hokkaido-prefekturan (gubernatorkundan) administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn.

Lidn sijadase läz 900 km pohjoižhe valdkundan Tokio-pälidnaspäi, Isikari-subprefekturas, läz Japonijan meren randištod.

Sapporo om Hokkaidon ižandusen, opendusen da turizman kaikiš järedamb keskuz (vl 2006 14 mln turistoid). Jogavozne Lumifestival' mäneb lidnas, Japonijan ičtazkaičendan väged sätas sen skul'pturiden tobjan palan.

Läz 4,0 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Edehko lidnan alust vl 1866 merikanal läbiti nenid tahoid. Sapporon nimituz sündui ainan kelen sanoišpäi: sat poro pet (サッ・ポロ・ペッ), kändase «kuiv sur' jogi».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan aluz om pandud vl 1868 Hokkaidon udeks pälidnaks, sikš ku vanh Hakodate-pälidn oli londoile alastui.

Sapporon irdoiden planiruind om oigedsaumaine.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sapporo sijadase Hokkaido-saren suvipäivlaskmas, seižub Tojohiranjogen molembil randoil.

Klimat om kontinentaline neps. Elokun keskmäine lämuz om +22°C, vilukun — -4°C. Vodenkeskeine lämuz om +8,5°C. Paneb sadegid 1100 mm vodes, niid om penemba sulakus-kezakus (40-60 mm kus). Tal'v om lujas lumekaz, paneb lunt läz 6 metrad vodes.

Sapporo alajagase 10 administrativižhe lidnanlaptha (jap. 区 ku).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sapporo om Hokkaido-saren avtote- da raudtesol'm. Lidnan merine avanport om Otaru.

Avtobusad, tramvaid, funikulörad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1971 (vl 2015 om 3 jonod, 49 stancijad, 48 km raudted, se om manalaine, jonused ajadas räzinaitud kezroil).

Rahvahidenkeskeine civiline «Uz' Titose»-lendimport (CTS) sijadase 48 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Japonijadme. Toine soda- da civiline lendimport om Okadam (OKD) Hokkaido-saredme reisiden täht, se sijadase 7 km pohjoižhe Sapporon keskusespäi.

Sport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1972 uhokun 3.-13. päivil Sapporo vastsi XI Tal'veližid Olimpiadvändoid. Ned oliba Azijas ezmäižen kerdan.

Vozil 1986 da 1990 lidn oli Azijan tal'vvändoiden pälidnaks, vn 2017 uhokul vastsi niid möst.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]