Sapporo
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Japonii |
Eläjiden lugu (2018-09-30) | 1,955,115 ristitud |
Pind | 1,121,12 km² |
![]() | |
Pämez' | Kacuhiro Akimoto (秋元 克広. 2015—) |
Telefonkod | +81-(0)11 |
Aigvö | UTC+9 |
Sapporo (japon.: 札幌市 Sapporo-si) om Japonijan nellänz' surtte lidn. Se om Hokkaido-prefekturan (gubernatorkundan) administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Sijadase Isikari-subprefekturas.
Sapporo om Hokkaidon ižandusen, opendusen da turizman kaikiš järedamb keskuz (14 mln turistoid vl 2006). Jogavozne Lumifestival' mäneb lidnas, Japonijan ičtazkaičendan väged sätas sen skul'pturiden tobjan palan.
Etimologii[vajehta | vajehtada lähte]
Edehko lidnan alust vl 1866 merikanal läbiti nenid tahoid. Sapporon nimituz sündui ainun kelen sanoišpäi: sat poro pet (サッ・ポロ・ペッ), kändase «kuiv sur' jogi».
Istorii[vajehta | vajehtada lähte]
Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 Hokkaidon udeks pälidnaks, sikš ku vanh Hakodate-pälidn oli londoile alastui.
Sapporon irdoiden planiruind om oigedsaumaine.
Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]
Lidn sijadase Hokkaido-saren suvipäivlaskmas. Se seižub läz Japonijan meren randištod, Tojohiranjogen molembil randoil, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad valdkundan Tokio-pälidnaspäi om läz 900 km pohjoižhe.
Klimat om kontinentaline neps. Elokun keskmäine lämuz om +22 C°, vilukun — −4 C°. Vodenkeskeine lämuz om +8,5 C°. Paneb sadegid 1100 mm vodes, niid om penemba sulakus-kezakus (40..60 mm kus). Tal'v om lujas lumekaz, paneb lunt läz 6 metrad vodes.
Sapporo jagase 10 administrativižhe lidnanlaptha (jap. 区 ku).
Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]
Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 880 863 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 4,0 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.
Transport[vajehta | vajehtada lähte]
Sapporo om Hokkaido-saren avtote- da raudtesol'm. Lidnan merine avanport om Otaru.
Avtobusad, tramvaid, funikulörad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1971 (vl 2015 om 3 jonod, 49 stancijad, 48 km raudted, se om manalaine, jonused ajadas räzinaitud kezroil).
Rahvahidenkeskeine civiline «Uz' Titose»-lendimport (CTS) sijadase 48 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Japonijadme. Toine soda- da civiline lendimport om Okadam (OKD) Hokkaido-saredme reisiden täht, se sijadase 7 km pohjoižhe Sapporon keskusespäi.
Sport[vajehta | vajehtada lähte]
Vn 1972 3.-13. päivil uhokud Sapporo vastsi 11. Tal'veližid Olimpiadvändoid. Ned oliba Azijas ezmäižen kerdan.
Vozil 1986 da 1990 lidn oli Azijan tal'vvändoiden pälidnaks, vn 2017 uhokul vastsi niid möst.
Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]
Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]
- Lidnan ohjastusen oficialine portal (city.sapporo.jp). (jap.) (angl.) (kit.) (kor.) (ven.)
![]() |
Sapporo Vikiaitas |