Sapporo

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Sapporo
札幌市
(Sapporo-si)
 Lidnanznam
Symbol of Sapporo, Hokkaido.svg
 Flag
Flag of Sapporo, Hokkaido.svg
Valdkund Japonii
Eläjiden lugu (2018-09-30) 1 955 115 ristitud
Pind 1 121,12 km²
Sapporo 札幌市 (Sapporo-si)
Pämez' Kacuhiro Akimoto
(秋元 克広,
2 015—)
Telefonkod +81-(0)11
Aigvö UTC+9


Sapporo (japon.: 札幌市 Sapporo-si) om Japonijan nellänz' surtte lidn. Se om Hokkaido-prefekturan (gubernatorkundan) administrativine keskuz da kaikiš suremb lidn. Sijadase Isikari-subprefekturas.

Sapporo om Hokkaidon ižandusen, opendusen da turizman kaikiš järedamb keskuz (14 mln turistoid vl 2006). Jogavozne Lumifestival' mäneb lidnas, Japonijan ičtazkaičendan väged sätas sen skul'pturiden tobjan palan.

Etimologii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Edehko lidnan alust vl 1866 merikanal läbiti nenid tahoid. Sapporon nimituz sündui ainun kelen sanoišpäi: sat poro pet (サッ・ポロ・ペッ), kändase «kuiv sur' jogi».

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunktan aluz om pandud vl 1868 Hokkaidon udeks pälidnaks, sikš ku vanh Hakodate-pälidn oli londoile alastui.

Sapporon irdoiden planiruind om oigedsaumaine.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Hokkaido-saren suvipäivlaskmas. Se seižub läz Japonijan meren randištod, Tojohiranjogen molembil randoil, 5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad valdkundan Tokio-pälidnaspäi om läz 900 km pohjoižhe.

Klimat om kontinentaline neps. Elokun keskmäine lämuz om +22 C°, vilukun — −4 C°. Vodenkeskeine lämuz om +8,5 C°. Paneb sadegid 1100 mm vodes, niid om penemba sulakus-kezakus (40..60 mm kus). Tal'v om lujas lumekaz, paneb lunt läz 6 metrad vodes.

Sapporo jagase 10 administrativižhe lidnanlaptha (jap. 区 ku).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2005 eläjiden lugu oli 1 880 863 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 4,0 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sapporo om Hokkaido-saren avtote- da raudtesol'm. Lidnan merine avanport om Otaru.

Avtobusad, tramvaid, funikulörad da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Metro radab vspäi 1971 (vl 2015 om 3 jonod, 49 stancijad, 48 km raudted, se om manalaine, jonused ajadas räzinaitud kezroil).

Rahvahidenkeskeine civiline «Uz' Titose»-lendimport (CTS) sijadase 48 kilometras suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Sišpäi tehtas reisid Azijan äjihe verhiže maihe, mugažo Japonijadme. Toine soda- da civiline lendimport om Okadam (OKD) Hokkaido-saredme reisiden täht, se sijadase 7 km pohjoižhe Sapporon keskusespäi.

Sport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 1972 3.-13. päivil uhokud Sapporo vastsi 11. Tal'veližid Olimpiadvändoid. Ned oliba Azijas ezmäižen kerdan.

Vozil 1986 da 1990 lidn oli Azijan tal'vvändoiden pälidnaks, vn 2017 uhokul vastsi niid möst.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]