Kezr: Erod versijoiden keskes
formitez |
Ei ole vajehtusen ühthevedoid Teg-sanad: Pördutadud Vizualine redaktiruind |
||
| Rivi 3: | Rivi 3: | ||
'''Kezr''' om [[likutim]], ei ole olmas eläbas londuses. Se om kehker tobjimalaz, punose joudjas vai kingitadud [[värtmuz|värtmudel]] [[kehkruz]]. Pandud sen päle hibj verub, ende oliži libestanu. |
'''Kezr''' om [[likutim]], ei ole olmas eläbas londuses. Se om kehker tobjimalaz, punose joudjas vai kingitadud [[värtmuz|värtmudel]] [[kehkruz]]. Pandud sen päle hibj verub, ende oliži libestanu. |
||
Kaikiš aigaližemb löutud kezr om datiruidud 5. voz'tuhal edel m.e. i libui Evropan territorijaspäi. Romanijalaine M. Dinu-arheolog löuzi sidä [[Balkanan pol'sar'|Balkanan pol'sarel]], nügüdläižen [[Romanii|Romanijan]] [[Jassi]]-ümbrikos vl 1981. Kezrad oma niiden savesižed modelid («käkud») bobaižajoregen täht. Kaikiš amuižemb löutud kezr värtmudel om [[Pressehaus]]aspäi, Šveicarii, datiruiše vodel 3200 edel m.e.. Kezroiden tehnologijan šingotez mäni voz'sadoiš. Kezrad [[pal'c]]oidenke südäimes tehtihe melel [[Uralmäged|Suviuralan]] pautkil 2. voz'tuhas edel m.e. |
Kaikiš aigaližemb löutud kezr om datiruidud 5. voz'tuhal edel m.e. i libui Evropan territorijaspäi. Romanijalaine M. Dinu-arheolog löuzi sidä [[Balkanan pol'sar'|Balkanan pol'sarel]], nügüdläižen [[Romanii|Romanijan]] [[Jassi]]-ümbrikos vl 1981<ref name="Кукутени">[http://www.mk.ru/science/2011/06/16/597841-koleso-izobreli-ne-na-vostoke.html «Российское открытие»: Колесо изобрели не на Востоке] // МК, 16.06.2011</ref>. Kezrad oma niiden savesižed modelid («käkud») bobaižajoregen täht. Kaikiš amuižemb löutud kezr värtmudel om [[Pressehaus]]aspäi, Šveicarii, datiruiše vodel 3200 edel m.e.. Kezroiden tehnologijan šingotez mäni voz'sadoiš. Kezrad [[pal'c]]oidenke südäimes tehtihe melel [[Uralmäged|Suviuralan]] pautkil 2. voz'tuhas edel m.e. |
||
Kezr om kova [[disk]] tobjimalaz. [[Motoriziruidud kezr]] elektrolikutimenke da [[orbitaline kezr]] värtmudeta oma tehtud melel. |
Kezr om kova [[disk]] tobjimalaz. [[Motoriziruidud kezr]] elektrolikutimenke da [[orbitaline kezr]] värtmudeta oma tehtud melel. |
||
| Rivi 18: | Rivi 18: | ||
<references /> |
<references /> |
||
== Irdkosketused == |
|||
* [http://www.krugosvet.ru/enc/nauka_i_tehnika/tehnologiya_i_promyshlennost/KOLESO.html Колесо]. // [[:ru:Энциклопедия_Кругосвет|Энциклопедия Кругосвет]] |
|||
* [http://repository.naturalis.nl/document/118317 Scarab beetles at the interface of wheel invention in nature and culture?] |
|||
{{stub}} |
{{stub}} |
||
[[Kategorii:Kezrad| ]] |
[[Kategorii:Kezrad| ]] |
||
Vajehtuz 4. Viluku 2024, kell 18:58
Kezr om likutim, ei ole olmas eläbas londuses. Se om kehker tobjimalaz, punose joudjas vai kingitadud värtmudel kehkruz. Pandud sen päle hibj verub, ende oliži libestanu.
Kaikiš aigaližemb löutud kezr om datiruidud 5. voz'tuhal edel m.e. i libui Evropan territorijaspäi. Romanijalaine M. Dinu-arheolog löuzi sidä Balkanan pol'sarel, nügüdläižen Romanijan Jassi-ümbrikos vl 1981[1]. Kezrad oma niiden savesižed modelid («käkud») bobaižajoregen täht. Kaikiš amuižemb löutud kezr värtmudel om Pressehausaspäi, Šveicarii, datiruiše vodel 3200 edel m.e.. Kezroiden tehnologijan šingotez mäni voz'sadoiš. Kezrad pal'coidenke südäimes tehtihe melel Suviuralan pautkil 2. voz'tuhas edel m.e.
Kezr om kova disk tobjimalaz. Motoriziruidud kezr elektrolikutimenke da orbitaline kezr värtmudeta oma tehtud melel.
Diametr om kezran parametraks. Kezran olijad palad: vandeh, stupic, diskad vai pal'cad. Tatanmaižen avtotegimišton ohjandimiden mödhe, šin ei ole kezran pala, päiči paginas.
Kävutadas avaros kezroid vedamha jüguid, mugažo äjiden mašinoiden da ladimiden palaks (pikezr, jauhondkivi).
Kacu mugažo
Homaičendad
- ↑ «Российское открытие»: Колесо изобрели не на Востоке // МК, 16.06.2011
Irdkosketused
- Колесо. // Энциклопедия Кругосвет
- Scarab beetles at the interface of wheel invention in nature and culture?
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |