Erinevus lehekülje "Jonuz" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 2592 baiti ,  5 aasta eest
+
(+)
(+)
Projektiruindan haškusel märitas päharakteristikad — jonusen vedust, sidä lugetas tonnoiden tuhil. Veduz märičeb ten keskustan läbiajandmahtust, vedimen valičendoid, vedimiden verdad i niiden sijid likundrives. Vedusen ülämäraine ližaduz alendab vedamižen arvod kerdalaz, no kucub vedimiden kormadusen ületandad, ned muretas paksumb, ičemaksarv ližadab hätkeks.
 
Nened parametrad märitas ''jonusen vedusen üläröunoid'': ten pautkused, vedimiden parametrad, kaikiš mürkiden pautkusiden piduz, [[lapastuz|lapastusiden]] varmduz, jonusen likahtamižen sijalpäi voimuz. Sid' märitas jonusen vagonoiden lugu tetes kaikuččen vagonan toižendan ümbrimäraižes palas. Sen jäl'ghe märitas ''kaiken jonusen pidust'' tetes vagonoiden da vedimiden pidusiš. Pidab kodvda jonusen pidust, miše vasthaotandan voimuz oli kaikidme raudtestancijoidme. Se om tarbhaine, sikš miše jonusen pala voib jäda toižel tel, putta [[kärauzim]]ele, nece azj veb avarijannoks.
 
=== Formiruind ===
[[Fail:Losta classification yard 1.jpg|thumb|250px|Lost-sortiruindstancijan park [[Vologd]]as.]]
Raudten vagonriven formiruind tegese [[raudtestancii|stancijoil]], tobjimalaz sortiruindstancijoil, sen aigan erigoittas toižid vagonrivid paksus. Voib vajehtada vagonoiden järgendust peniden vedimiden abul, no nece mahtuz ei sättu surile vagonrivile (om vitk lujas). Kävutadas «sortiruindmägut»-mahtust niiden täht. Sen aigan likutadas mägudele raudterived, sen jäl'ghe edelpäi erigoittud vagonad ičeze ajadas pautkusen alle. Päivitai vaiše oigendab niiden aigaižel kärauzimil tarbhaižele tele da poleneb pigut pandud pautkusihe ''vitkodimil''. Kompjuter voib oigeta muugotid nenid processid, voib ümbrirata 7 jonust kaikuččel časul avtomatizacijan abul. Toižin sanoin, ajadas toižikš üht vagonrived 9 minutas keskmäral.
 
Vagonriven formiruindan aigan muite sortiruida kerdan, kogota vagonoid da ühtištoitta niid lapastusil om vähä. Sen paloin, ei sa panda äi joudjid vagonoid jügutoittud vagonoiden edehe, vagonoid varuližidenke jüguidenke — passažirjonusihe, poukahtuzsubstancijoidenke — kebnas süttujiden jüguiden taga. Ku vagonoiden lopstancijad oma erazvuiččed, ka naprihe ühtenzoitta niid gruppihe lopstancijan mödhe.
 
Specialižed radnikad (ümbrikacujad/kaclijad) ümbrikactas likundrived löudmaha vigoid vagonoiden konstrukcijas, mugažo ohjandimiden murendusid jüguiden vedamižes. Lapastadas vedint vagonoihe i kodvdas azotimiden hüväd radod da niiden vaumhut kaikes jonuses, toižin pautkusen aigan jonuz voib tehtas ohjandamatoman. Ku homaičendoid ei ole, ka anttas jonusen dokumentoid i lasktas lähtta. Kodvdas azotimid ajon-ki aigan hillehtaden poletas pigut märitud znamoičendhasai.
 
== Klassifikacii ==
Jonusiden klassifikacii om erazvuitte lujas. Voib jagada niid neniden kriterijoiden mödhe:
* Jügun toižendan mödhe — passažirjonuz, počtbagažjonuz, jügujonuz, jüguižpassažirjonuz, jüguižbagažjonuz, sodavägijonuz.
* Likundan piguden mödhe — üläkiruhjonuz, kiruhjonuz, pigustadud jonuz.
* Vedamižen edhuden mödhe — edahaine, oiged, sijaline, ezilidnalaine, ühtenzoittud jonused.
* Reisan paksuden mödhe (passažirjonusiš) — läbivoččed, kezaližed da üks'kerdaižed jonused.
 
Ü ž š č ü ä ö — «» j.
62 382

muudatust

Navigacii