Mančester

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Mančester
Manchester
Lidnanznam
Arms of the City of Manchester.svg
Valdkund Sur' Britanii
Eläjiden lugu (2016) 541 300 ristitud
Pind 115,65 km²
MančesterManchester
Pämez' Pol Mörfi (2 015-2 016)
Telefonkod +44-(0)161
Aigvö tal'vel UTC+0 
kezal UTC+1


Mančester (angl.: Manchester ['mænʧɪstə]) om Suren Britanijan seičemenz' da Anglijan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase Lodehline Anglii-regionas, Sur' Mančester-grafkundas.

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, läz 2,55 mln ristitud elädas lidnan aglomeracijas (koumanz' surtte valdkundas).

Nügüd'aigan se om kul'turan, tegimišton da rahaazjoiden järed keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt sai lidnan (town) statusan vl 1301, sikš miše torguz oli sigä. Vozil 1359-1838 lidn eli borough-statusata.

19. voz'sadal lidn oli elänu läbi tegimištkukerduses, sid' tegihe valdkundan tekstil'tegimišton päkeskuseks. Vl 1830 raudte ühtenzoiti Mančesterad lähižen Liverpulinke. Se oli mail'man ezmäine kaks'raižuine raudte, ezmäižikš ajajiden puruvedimidenke da aigplanan mödhe.

Vozil 1830-1840 Mančester oli joudjan torguindan polenpidajiden keskuseks. Vl 1868 lidn vastsi Britanižiden profühtnendoiden kongressan ezmäižen suiman.

Lidn om siti-statusanke vspäi 1853.

Vl 1919 neciš lidnas Ernest Rezerford sai himišt elementad ratud tel ezmäižen kerdan (14N + α → 17O + proton).

Vl 1948 mail'man ezmäine programkompjuter oli sätud Mančesteras, andmused da programad kaičihe ühtes muštos fon Neimanan arhitekturan mödhe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Anglijan lodehes, se seižub Penninad-mägiden päivlaskmaižen pautkenno, Irvell-jogen muugotil randoil, 38 metrad valdmeren pindan päl keskkorktusenke.

Klimat om Atlantižen valdmeren märg. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +16°C, vilukun da uhokun +4°C. Paneb sadegid 810 mm vodes, sügüzel enamba.

Mančester jagase 32 sijaližhe valičendrajonha (angl. local council ward), kaikuččespäi valitas koume ezitajad.

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da raudte oma kundaližeks transportaks.

Vspäi 1992 kiruhtramvai radab lidnas (Metrolink, 7 jonod, 92 stancijad-seižutest, 92 km raudted vl 2015).

Sikš ku laivkanal ühtenzoitab Mančesterad Irlandijan merenke 58 km päivlaskmpolehe, ka meriport om lidnas.

Mančesteran rahvahidenkeskeine civiline lendimport (MAN) sijadase 14 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi sen suviröunal. Sišpäi tehtas reisid Evropan da Pohjoižamerikan maihe, sidä kesken jügureisid.

Lidnan nägu[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidnan azjaližen rajonan ühthine nägu Irvell-jogen kendäkospäi.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]