Mančester

Mančester
Manchester
	Lidnanznam;
Valdkund	Sur' Britanii
Eläjiden lugu (2016)	541,300 ristitud
Pind	115,65 km²
Pämez'	Džun Hitčen; (semendku 2018— semendku 2019)
Telefonkod	+44-(0)161
Aigvö	tal'vel UTC+0,; kezal UTC+1

Lidnan kart vl 2007

Mančester (angl.: Manchester ['mænʧɪstə]) om Suren Britanijan seičemenz' da Anglijan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase Lodehline Anglii-regionas, Sur' Mančester-grafkundas.

Nügüd'aigan Mančester om kul'turan, tegimišton da rahaazjoiden järed keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt sai lidnan (town) statusan vl 1301, sikš miše torguz oli sigä. Vozil 1359−1838 lidn eli borough-statusata.

19. voz'sadal lidn oli elänu läbi tegimištkukerduses, sid' tegihe valdkundan tekstil'tegimišton päkeskuseks. Vl 1830 raudte ühtenzoiti Mančesterad lähižen Liverpulinke. Se oli mail'man ezmäine kaks'raižuine raudte, ezmäižikš ajajiden puruvedimidenke da aigplanan mödhe.

Vozil 1830−1840 Mančester oli joudjan torguindan polenpidajiden keskuseks. Vl 1868 lidn vastsi Britanižiden profühtnendoiden kongressan ezmäižen suiman.

Lidn om olmas siti-statusanke vspäi 1853.

Vl 1919 neciš lidnas Ernest Rezerford sai himišt elementad ratud tel ezmäižen kerdan (¹⁴N + α → ¹⁷O + proton).

Vl 1948 mail'man ezmäine programkompjuter oli sätud Mančesteras, andmused da programad kaičihe ühtes muštos fon Neimanan arhitekturan mödhe.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Anglijan lodehes, se seižub Penninad-mägiden päivlaskmaižen pautkenno, Irvell-jogen muugotil randoil, 38 metrad ü.m.t. keskmäiženke korktusenke.

Klimat om Atlantižen valdmeren märg. Heinkun da elokun keskmäine lämuz om +16°C, vilukun i uhokun — +4°C. Paneb sadegid 810 mm vodes, enamba sügüzel.

Mančester jagase 32 sijaližhe valičendrajonha (angl. local council ward), kaikuččespäi valitas koume ezitajad.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vn 2011 rahvahanlugemižen mödhe, läz 2,55 mln ristituid elädas lidnan aglomeracijas (koumanz' surtte valdkundas).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Avtobusad da raudte oma kundaližeks transportaks. Vspäi 1992 kiruhtramvai radab lidnas (Metrolink, 7 jonod, 92 stancijad-seižutest, 92 km raudted vl 2015). Sikš ku laivkanal ühtenzoitab Mančesterad Irlandijan merenke 58 km päivlaskmpolehe, ka meriport om lidnas.

Mančesteran rahvahidenkeskeine civiline lendimport (MAN, 28,2 mln passažiroid vl 2018) sijadase 14 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi sen suviröunal. Sišpäi tehtas reisid Evropan da Pohjoižamerikan maihe, sidä kesken jügureisid.