Läipcig: Erod versijoiden keskes

Läipcig
Leipzig
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2015)	560 472 ristitud
Pind	297,60 km²
Pämez'	Burkhard Jung (2006-)
Telefonkod	+49−341
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanhemb vajehtuz Udemb vajehtuz→

Südäimišt om heittud Ližatud südäimišt

VisuaalneVikitekst

Pandud

Vajehtuz 22. Reduku 2016, kell 00:32

Läipcig (saks. Leipzig) om lidn Saksanmas, kaikiš järedamb lidn Saksonijas. Lidnas om lujas sur' i vanh tutab universitet. Kaikuččel vodel Läipcigas om erazvuiččid jarmankoid.

Ezmässai neciš lidnas oliba elänuded slavilaižed (lužican serbalaižed), sid' se tegihe saksalaižeks. Läipcig sai lidnan oiktusid vl 1165.

Lidn sijadase Saksanman päivnouzmas, Saksonijan lodehes, Läipcigan alangišton keskuses. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°. Tal'vel voib panda lunt.

Vspäi 1992 Läipcig jagase 10 administrativižhe lidnümbrikho (saks. Stadtbezirk), niid nimitadas mail'man čuradusiden mödhe.

Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lidnan päraudtestancii om üks' kaikiš surembišpäi mail'mas honusiden pindan mödhe. Om kaks' lendimportad ümbrištos: rahvahidenkeskeine Läipcig/Galle (LEJ, kahtenz' surtte jüguiden lendimport Saksanmas) da regionaline Läipcig/Al'tenburg.

Galerei

Homan jumalanpert'.
Läipcig vl 1900.

Tetabad ristitud

Vl 1409 om pandud Läipcigan universitetan aluz. Neciš universitetas vll. 1661 - 1666 openzihe sur' matematikantedomez' da filosof Läibnic.

Vll. 1723 - 1750 genialine muzikankirjutai Johan Sebastian Bah radoi organistan da horan ohjandajan Pühän Homan jumalanpertiš.

Vl 1813 sur' muzikankirjutai Rihard Vagner oli sündnu Läipcigha. Mugažo oliba sündnuded lidnha kirjutai Göte, filosof Nicše i toižed.

Elänuded

Elena Obrazcova (1939-2015), venälaine operpajatai.

Irdkosketused

Lidnan oficialine sait. (saks.) (angl.)
Venäman generaline konsuluz Läipcigas (mailto:rusgenkon_leipzig@t-online.de)
Läipcig-Leksikon – Vajehnik Läipcigas.

Läipcig Vikiaitas

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.

@@ Rivi 1: / Rivi 1: @@
+{{Eländpunkt
-{| class="infobox bordered" align=right cellpadding=4 cellspacing=0 width=275 style="clear:right; margin: 0 0 1em 1em; background: #f9f9f9;  font-size: 95%;"
+ | Nimi = Läipcig<br>Leipzig
-|-
+ | Lidnanznam = Coat of arms of Leipzig.svg
-|colspan=2 align=center bgcolor="#BFDFFF"|<big>'''Läipcig'''</big>
+ | Flag = Flag of Leipzig.svg
-|-
-| align="center" | [[Fail:Coat of arms of Leipzig.svg|100px|Läipcigan lidnanznam]]
+ | Lidnanznam text = Läipcigan lidnanznam
+ | Flag text = Läipcigan flag
-|-
+ | Valdkund = Saksanma
-|Eläjiden lugu|| 522 883
+ | Eläjiden lugu = 560 472
-|-
+ | Voz' = 2015
-|Pind|| 297,60 km²
+ | Pind = 297.60
-|}
+ | Fail = Leipzig City von Osten.jpg
-[[Fail:Thomaskirche.jpg|thumb|thumb|right|250px|Homan jumalanpert']]
+ | Pämez' = [[Jung Burkhard|Burkhard Jung]] (2006-)
-[[Fail:Leipzig um 1900.jpg|thumb|Läipcig 1900 vl.]]
+ | Telefonkod = +49-341
+ | Aigvö = tal'vel [[UTC]]+1,<br/>kezal [[UTC]]+2
+}}
+[[Fail:Verwaltung Leipzig.svg|thumb|left|200px|Läipcigan administrativižed ümbrikod.]]
 '''Läipcig''' ([[saksan kel'|saks.]] ''Leipzig'') om lidn [[Saksanma]]s, kaikiš järedamb lidn [[Saksonii|Saksonijas]].
 Lidnas om lujas sur' i vanh tutab universitet. Kaikuččel vodel Läipcigas om erazvuiččid [[jarmank]]oid.
-Ezmässai neciš lidnas oliba elänuded slavilaižed, sid' se tegihe germanižeks. Lidnan oiktused Läipcig sai 1165 vl.
+Ezmässai neciš lidnas oliba elänuded slavilaižed (lužican serbalaižed), sid' se tegihe saksalaižeks. Läipcig sai lidnan oiktusid vl 1165.
+Lidn sijadase Saksanman päivnouzmas, Saksonijan lodehes, Läipcigan alangišton keskuses. Voden keskmäine lämuz om +9,5 C°. Tal'vel voib panda lunt.
-Vl. 1409 om pandud [[Läipcigan universitet]]an aluz. Neciš universitetas vll. 1661 - 1666 openzihe sur' matematikantedomez' da filosof [[Läibnic Gotfrid Vil'gel'm von|Läibnic]].
+Vspäi 1992 Läipcig jagase 10 administrativižhe lidnümbrikho (saks. ''Stadtbezirk''), niid nimitadas mail'man čuradusiden mödhe.
-Vll. 1723 - 1750 Pühän Homan jumalanpertiš radoi organistan da horan ohjandajan genialine muzikankirjutai [[Bah Johan Sebastian|Johan Sebastian Bah]].
+Avtobusad, tramvaid da lidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Lidnan päraudtestancii om üks' kaikiš surembišpäi mail'mas honusiden pindan mödhe. Om kaks' lendimportad ümbrištos: rahvahidenkeskeine ''Läipcig/Galle'' (''LEJ'', kahtenz' surtte jüguiden lendimport Saksanmas) da regionaline ''Läipcig/Al'tenburg''.
+== Galerei ==
+<center><gallery>
+Fail:Thomaskirche.jpg|Homan jumalanpert'.
+Fail:Leipzig um 1900.jpg|Läipcig vl 1900.
+</gallery></center>
-Vl. 1813 Läipcigha om sündnu sur' muzikankirjutai [[Vagner Rihard|Rihard Vagner]]. Lidnha oma mugažo sündnuded kirjutai [[Göte Johan Vol'fgang von|Göte]], filosof [[Nicše Fridrih Vil'gel'm|Nicše]] i toižed.
 == Tetabad ristitud ==
+Vl 1409 om pandud [[Läipcigan universitet]]an aluz. Neciš universitetas vll. 1661 - 1666 openzihe sur' matematikantedomez' da filosof [[Läibnic Gotfrid Vil'gel'm von|Läibnic]].
+Vll. 1723 - 1750 genialine muzikankirjutai [[Bah Johan Sebastian|Johan Sebastian Bah]] radoi organistan da horan ohjandajan Pühän Homan jumalanpertiš.
+Vl 1813 sur' muzikankirjutai [[Vagner Rihard|Rihard Vagner]] oli sündnu Läipcigha. Mugažo oliba sündnuded lidnha kirjutai [[Göte Johan Vol'fgang von|Göte]], filosof [[Nicše Fridrih Vil'gel'm|Nicše]] i toižed.
 ;Elänuded
 * [[Obrazcova Elena|Elena Obrazcova]] (1939-2015), venälaine operpajatai.
 == Irdkosketused ==
-* [http://www.leipzig.de Lidnan oficialine sait]
+* [http://www.leipzig.de/ Lidnan oficialine sait.] {{ref-de}} {{ref-en}}
 * Venäman generaline konsuluz Läipcigas (mailto:rusgenkon_leipzig@t-online.de)
-* [http://www.leipzig-lexikon.de/ Läipcig-Leksikon – Vajehnik Läipcigas]
+* [http://www.leipzig-lexikon.de/ Läipcig-Leksikon – Vajehnik Läipcigas.]
 {{Commons}}
 {{stub}}
 [[Kategorii:Saksanman lidnad]]
+[[Kategorii:Saksonii]]
 [[Kategorii:Eländpunktad kirjamišton mödhe]]