Surabai

Surabai
Surabaya

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Indonezii
Eläjiden lugu (2023)	3,009,286 ristitud
Pind	350,56 km²
Pämez'	Tri Rismaharini (reduku 2010—)
Telefonkod	+62−31
Aigvö	UTC+7

Surabai (indonez.: Surabaya [surəˈbaja]) om Indonezijan lidn da port Jav-saren päivnouzmas. Se om valdkundan kahtenz' surtte lidn, Päivnouzmaine Jav-agjan administrativine keskuz.

Istorii

Eländpunktan alusenpanendan dat lugese vn 1293 31. päiv semendkud — «Madžapahit»-aigkirjan mödhe, arni sil päiväl sijaližed sodaväged otiba vägestust mongoližen Hubilai-hanan anastajiden päl. Vastustajad nimitasoiš sijaližel paginal «sura» (akul, anastajad merelpäi) i «baja» (krokodil, kaičijad), muga nimitaškanzihe lidnad-ki, kuvazihe toračuid lidnanznamal.

Alamaiden kolonialižen administracijan aigan (1743−1942) lidnan da portan znamoičend ližadui kaiken, alamalaižed sauvoiba sodameribazan 20. voz'sadan augotišes.

Surabai šingotase mašiništonsauvomižen, tekstiližen, kivivoinümbriradajan i himižen sarakoiden edheotandoil. Üläopendusen 25 aluzkundad oma olmas lidnas, sidä kesken valdkundan sodameriakademii.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Mas-jogensun i Javan meren Maduran sal'men randal, viž metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Suramadu-sild om saudud sal'mes päliči vodele 2009, se om läz 5,5 km pitte.

Klimat om ekvatorialine, tropine kaks'sezonine. Kun keskmäine lämuz vajehtase +27,6..+29,2 C° röunoiš vodes läbi. Ekstremumad oma +14,4 C° (heinku) i +35,6 C° (reduku-tal'vku). Paneb sadegid 1035 mm vodes, enamba tal'vkus-keväz'kus (160..183 mm kus), kuiv sezon oleskeleb heinkus-sügüz'kus (8..16 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 55..60 % röunoiš kezakus-kül'mkus, 63..69 % tal'vkus-semendkus. Meriveden lämuz kuidme om +27,8..+30,2 C°.

Tobmuz

Lidnan rajonad vn 2021 kartal, sijaduz agjas i sarel

Lidn jagase koumekümneks ühteks nimitadud rajonaks (üks'lugu indonez.: kecamatan), ned alajagasoiš 154 nimitadud lidnanküläks (kelurahan). Rajon kogoneb koumes..kahesas küläspäi, niišpäi üks' om pandud rajonan keskuseks. Rajonad gruppiruiše videks territorijaks: Keskuzline, Pohjoine, Päivnouzmaine, Suvine i Päivlaskmaine.

Eläjad

Vodele 1961 lidnan ristitišt ületi millionad i oli 1,008,000 ristitud, vodele 1980 — kaht millionad (2,008,335 ristitud). Vspäi 2000 lidnan territorijan ristitišton ližaduz poleni. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2,768,225 ristitud, vl 2020 — 2,874,314 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Lidnümbrikon pind om 911 nellikkilometrad, sen ristitišt om 6,556,000 eläjad (2022). Vn 2010 rahvahanlugemižen mödhe enamba 9,1 mln ristituid elihe lidnaglomeracijas 5 925 km² pindal, vl 2015 — 13,1 mln eläjid, sen nimi-lühenduz om Gerbangkertosusila.

Lidnan eläjiden keskes ühesa kümnendest oma islamanuskojad, läz kümnendest — hristanuskojad, i pol'tošt procentad buddizman polenpidajid.

Transport

Avtobusad, minibusad, lidnjonused, taksid i mototaksid oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Tandžung Perak-meriport om kahtenz' surtte valdkundas. Se ümbriradoi 33 mln tonnoid jüguid i 9 mln passažiroid vl 2011.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline lendimport Džuanda-päministran nimed (indonez.: Bandar Udara Internasional Juanda, SUB / WARR, 14 mln passažiroid vl 2023) sijadase kaks'kümnes kilometras suvhe Surabajan keskuzpalaspäi läz ani sen röunan taga Sidoardžo-ezilidnas. Tehtas äi reisid valdkundadme, reisid lähižihe maihe (Kuala-Lumpur, Singapur, Honkong, Guančžou, Bandar Seri Begavan), om sezonižid čarterreisid Saudan Arabijha (Džidd, Medin).

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (surabaya.go.id). (indonez.) (angl.)