Tükalinsk
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Venäma |
| Eläjiden lugu (2023) | 9,732 ristitud |
| Pind | 44,6 km² |
| Pämez' | Viktor Mitin (reduku 2021—) |
| Telefonkod | +7−38 176-xx-xxx |
| Avtokod | 55 |
| Aigvö | UTC+6 (MSK+3) |

Tükalinsk (ven.: Тюкали́нск) om Venäman lidn da lidnankund Omskan agjan päivlaskmas. Se om Tükalinskan rajonan administrativižeks keskuseks da palaks.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud vl 1759 kuti počtstancii. Vspäi 1763 se oli Tükal-slabadaks (ven.: слобода Тюкала) Sibirin traktal, anttihe nimed jogen mödhe. Vl 1823 slabad' sai lidnan statusad nügüdläiženke nimenke. 20. voz'sadan augotišespäi lidn kadoti endišt znamoičendad Transsibirižen raudten sauvondanke, se raudte mäneb sadas kilometrad suvhe i läbitab Omskad.
Tükalinskan edheotandad mülüdas sömtegimištho (leibtegim i voisagudkombinat). Mugažo šingotadas sapropelin ümbriradmine i turizman infrastruktur.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase rajonan keskuzpalan suvipäivlaskmas, Išiman tazangišton päivnouzmas, Tükalk-jogen randal (ven.: Тюкалка / Тюкала 44 km pitte, Irtišan hurapol'ne bassein), 115 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Jogi läbitab Razliv-järved lidnan südäimes.
Matkad Omskan röunhasai om 124 km suvipäivnouzmha. Lähembaine lidn om Nazivajevsk seičemekümnes vides kilometras suvipäivlaskmha avtotedme.
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tükalinsk om lidnankundan üks'jäižeks eländpunktaks.
Lidnankundan tobmuden pämez' om sen Administracijan pämez'. Edeližed Administracijan pämehed oma Sergei Födorov (tal'vku 2018 — kezaku 2020), Viktor Vorotnikov (viluku 2017 — eloku 2018). Lidnan Nevondkundan ezimez' om Lüdmila Levočkina vspäi 2010.
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1913 lidnan ristitišt oli 8 200 eläjad. Vn 2010 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 11 275 ristitud i oti koumed seičemendest rajonan ristitištos, vn 2021 — 9 894 ristitud. Vl 2017 lidnan ristitišt oli 10 326 eläjad. Kaikiš suremb ristitišton lugu oli 12 600 eläjad vozil 1998−2000.
Ortodoksižen hristanuskondan Pühän Johann-endustajan Sündundpäivän jumalanpert'[1] (kivine om saudud vl 1982) om avaitud lidnas. Eläban Eziauguižen Stroican jumalanpertin sauvuz om kaičenus, no lämoipalonvastaine palakund radab siš. Niiden ližaks ph. Mikoi-arhangelan jumalanpert' (kivine oli vspäi 1893) ei ole kaičenus ani, panihe mantazole nevondkundaližel aigal.
Openduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lapsiden opendusen aluzkundad oma severz'-se päivkodid, gimnazii, licei (edel 2011. vot keskškol nomer 1), čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton keskuz.
Tükalinskan professionaline kolledž[2] om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan da Tükalinskan rajonan sait (tukalin.gosuslugi.ru) i sen vanh versii Omskan agjan gubernatoran da Ohjastusen oficialižel portalal (tukalin.omskportal.ru, om täuttud vn 2023 semendkuhusai). (ven.)
- Tükalinsk-lidnankundan informacine sait (tukalinskinfo.ru). (ven.)
| Omskan agjan lidnad | ||
| Isil'kul' | Kalačinsk | Nazivajevsk | Omsk | Tar | Tükalinsk | ||