Mine sisu juurde

Tolido (Ogajo)

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Toledo (Ogajo))
Tolido
Toledo
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad
Eläjiden lugu (2020) 270,871 ristitud
Pind 217,12 km²
Tolido Toledo
Pämez' Ueid Kapsukevič
(viluku 2018—,
Wade Kapszukiewicz)
Telefonkod +1−419, +1−567
Aigvö tal'vel UTC−5,
kezal UTC−4


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tolido (angl.: Toledo [tə'li:doʊ]) om AÜV:oiden lidn Ogajo-štatas sen pohjoiženno röunanno Mičigan-štatanke. Lidn om štatan nellänz' surtte, Lukas-ümbrikon administrativine keskuz.

Lidn vasti Mail'man kupkad joudjaližes borcuindas 17 kerdad.

Eländpunktan aluz om pandud nügüdläižhe sijha vl 1837. Zavodi kazda portaks Momi-jogen i Suriden järviden keskes.

Tolido šingotihe i jätkab šingotest raudtesol'meks, stöklan i stökolkuidun tegimil, avtodetaliden edheotandoil i Jeep-avtoiden (Fiat Chrysler Automobiles) tegimel.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz Lukas-ümbrikos i Ogajo-štatas vn 2014 kartal

Lidn sijadase štatan lodehes-pohjoižes, Eri-järven päivlaskmaižel randal, 187 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Momi-jogensunno (angl.: Maumee). Matkad štatan administrativižhe Kolumbus-keskushesai om 196 km suvhe orhal vai 233 km avtotedme. Kanadan territorii zavodiše Eri-järven vastrandal, pohjoižpäivnouzmha.

Klimat om ven kontinentaline nell'sezonine, Eri-järv pehmdab säd. Keza om päivoikaz lujas, tal'v om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +11,2 C°, kezakun-sügüz'kun +19,1..+24,1 C°, tal'vkun-uhokun −2,5..+0,4 C°. Ekstremumad oma −29 C° (viluku) i +41 C° (heinku). Kezaaigan minimum om 0 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23 C° (uhoku). Ei voi panda halad heinkus-elokus vaiše (elokun minimum om +1 C°). Il'man lämuz voib ületada +20 C° miččel taht kul. Paneb sadegid 889 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba sulakus-kezakus (88..97 mm kus), vähemba tal'vkus-uhokus (58..62 mm kus). Paneb lunt 95 sm tal'ves 31 päivän aigan, lumikatken keskmäine korktuz sase 13 santimetrhasai vilukus-uhokus. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 66..72 % röunoiš keväz'kus-heinkus, 73..78 % toižiš kuiš.

Vn 2010 AÜV:oiden rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 287 208 ristitud, vn 2020 — 270 871 ristitud. Vl 2015 lidnan ristitišt oli 279 789 eläjad. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 383 818 eläjad vl 1970. Kaik 608 tuhad eläjid om ezilidnoidenke (2020, vl 2010 oli 650 tuhad).

Tolidon universitet[1] (angl.: University of Toledo, 17 tuh. üläopenikoid vl 2021) radab 19. voz'sadan lopuspäi, sirdi ezilidnaspäi nügüdläižele sijadusele vl 1931.

Avtobusad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas sen ezilidnoidenke. Tolidon päraudtestancii vastsi 66,4 tuhad matknikoid vl 2011. Jogapäiväližed passažirjonused läbitadas lidnad, ajadas Čikago — Nju Jork / Boston i Čikago — Vašington jonoil. Port om videnz' surtte Suriden järviden randoil.

Rahvahidenkeskeine civiline Tolido Ekspress-lendimport (TOL / KTOL) sijadase 16 kilometras päivlaskmha lidnaspäi. Tehtas passažirreisid Florid-štatan koumhe lendimportha, toižed tondan punktad oma Los Andželes, Las Vegas, Finiks, Čikago, Nju Jork, Vašington. Om regulärižid jügureisid Tehas-, Florid-štatoihe i Meksikan lidnoihe. Toine rahvahidenkeskeine Detroit Metropolitan-lendimport radab 55 km pohjoižhe lidnaspäi. Kaks' tošt lendimportad oma avaitud penen aviacijan täht ezilidnoiš.

  1. Tolidon universitetan sait (utoledo.edu). (angl.)