Veimar

Veimar
Weimar
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2024)	65,954 ristitud
Pind	84,48 km²
Pämez'	Peter Kläine; (heinku 2018—,; mandat 2024−2030,; Peter Kleine)
Telefonkod	+49−3643, 36 453
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Veimar vai Vaimar (saks.: Weimar [ˈvaɪmaɐ], latin.: Vimaria / Vinaria) om lidn Saksanman keskuzpalas, Türingii-federacijanman keskuzpalan pohjoižes. Sijadase Jenan da Erfurtan keskes.

Vspäi 1998 «Klassine Veimar» mülüb UNESCO:n mail'man jäl'gusen nimikirjuteshe.

Istorii

Eländpunktan istorii jätktase 10. voz'sadaspäi. Vl 1919 Saksanman uz' konstitucii oli vahvištadud neciš lidnas, i valdkundan istorijan pord (1919−1933) nimitase Veimaran tazovaldkundaks. Vozil 1920−1946 lidn oli Türingijan administrativižeks keskuseks, sid' sirtihe sidä lähižhe Erfurt-lidnha. Vozil 1949−1990 mülüi GDT:ha.

Veimar šingotase turizmal (650 tuh. ödumišt vl 2012), elektrotehnikan da inžiniringan edheotandoil. Tegimišton järedad kompanijad oma danine «Hydrema» (Saksanman päfater da fabrik, kaikiš järedambad jüguavtod), «Bayer» (farmaceftine fabrik) i «Coca-Cola» (alkogolitomad jomižed). Municipalitetan pindan pol' otase kävutamižhe maižandusen edheotandoil.

Geografijan andmused

Lidnankundan sijaduz federacijanmas i valdkundas vn 2006 kartal

Lidn sijadase Il'm-jogen randal (El'ban bassein), 200..481 m korktusil valdmeren pindan päl (208 m om keskmäine).

Matkad Berlinhasai om 224 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 284 km avtotedme vai raudtedme.

Tobmuz

Veimar jagase kümneks lidnrajonaks (üks'lugu saks.: Stadtteil) da üks'toštkümneks külärajonaks (Ortsteil).

Lidnankundan tobmuden pämez' om oberburgomistr (saks.: Oberbürgermeister der Stadt Weimar), valitas händast kudeks vodeks. Edeližed lidnan pämehed oma Stefan Vol'f (Stefan Wolf, heinku 2006 — kezaku 2018), Fol'khardt Germer (Volkhardt Germer, 1994 — kezaku 2006).

Eläjad

Vn 2011 Saksanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 65 542 ristitud. Kaik 64 131 eläjad oli lidnas vl 2015. Vspäi 1940 lidnan eläjiden lugu om läz kaikenaigaine i vajehtase 65 tuhas ristituid ümbri. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 66 675 eläjad vl 1955.

Uskojiden mülükund (2011): ateistad — enamba pol't, Keskuzsaksanman evangeližen jumalankodikundan uskojad — 20,3 %, katolikad — 6,1 %.