Vener

Vener

Vener (latin.: Venus) om kahtenz' planet Päiväižespäi lugeden Päiväižen sistemas, Maižen gruppan planet. Matk Veneraspäi Päiväižhesai om läz 108 208 000 kilometrid.

Nimitused

Rahvahidenkeskeine nimituz om anttud amuižgrekan armastusen Venera-jumalnaižen mödhe.

Veneral om toižid nimid vepsänkel'žes literaturas: Ehttähtaz, Homendeztähtaz da Zor'atähtaz.

Ümbrikirjutand

Planet punose ümbri Päiväižes da tegeb kogonaižen punondan 224,7 maižes päiväs. Tegeb pindan täut pörut ičeze värtmudes ümbri 243 maižes päiväs, pöruse vastčuraduses Päiväižen sisteman toižihe planetoihe kacten. Veneran raduis om 6052 km (Man 95%), mass — 4,87⋅10²⁴ kg (Man 81,5 %), keskmäine ninevuz — 5,24 g/sm³. Matkad Mahasai om 38..261 mln kilometrid.

Planet om Man taivhan koumanz' objekt vauktusen mödhe Päiväižen i Kun jäl'ghe. Veneran vauktuz sädab kuvahaižid Man pindal, voib nähta planetad päiväl-ki erasti.

Sanged atmosfer kogoneb hil'muiktuzgazaspäi päpaloin (enamba 96%). Atmosferan painuz Veneran pindal om 92 kerdha lujemb mi Man pindal, ani kuti painuz sen valdmeres 900 m süvüdel. Hil'muiktuzgaz om üläkritižeks nozoludeks planetan pindanno suren painuden tagut. Veneran pindan keskmäine lämuz om kaikiš korktemb sisteman planetoiden keskes — 735 K (462 C°), sidä kesken korktemb mi Merkurijal, kazmuzhonuzeffektan taguiči. Pil'viden sanged šoid kogoneb rikmuiktusespäi, i Veneran pindan ezmäine tarkoiged kart om tehtud vaiše vl 1991. Planetan soravad arvoimižed jügenzoittas tedoidusid avtomatižiden apparatoiden abul eskai.

Kaimdajad

Veneral ei ole londuseližid kaimdajid, no kvazikaimdai om olmas — 2002 VE₆₈-asteroid, kudamb om lujas läheline planetannoks. Aigemba tedomehed kacuiba todestada niiden olendad.