Vol'ter

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Vol'ter
franc.: Voltaire
Vol'teran portret läz 1724−1725, pirdi Nikola de Laržil'jer (1656−1746)
Vol'teran portret läz 1724−1725,
pirdi Nikola de Laržil'jer (1656−1746)
nimi sündundan jäl'ghe:

franc.: François-Marie Arouet

radmižen toižend:

filosoof, runokirjutai, ajaloolane, esseist, näitekirjanik, autobiographer, diarist, poet lawyer, ulmekirjanik, Encyclopédie kaastööline, correspondent, autor, politoloog

sündundan dat:

21. kül'mku 1694(1694-11-21)[1][2][3]

sündundan sijaduz:

Pariž, Prantsusmaa kuningriik[d][1][4]

valdkund:

Royal Standard of the King of France.svg Francii[5]

kolendan dat:

30. semendku 1778(1778-05-30)[6][1][2][3][7][8][9][10][11][12][13][14] (83 vot)

kolendan sijaduz:

Pariž, Prantsusmaa kuningriik[d][1][4]

tat:

Q64990775?

mam:

Marguerite d’Aumard[d]

avtograf:

БСЭ1. Автограф. Автографы. 5.svg

Commons-logo.svg Vol'ter VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Vol'ter (franc.: Voltaire [vɔltɛːʁ]), todesine nimi oli Fransua Mari Arue (franc.: François Marie Arouet [fʁɑ̃swa maʁi aʁwɛ]; sünd. 21. kül'mku 1694, Pariž, Francii — kol. 30. semendku 1778, sigä-žo) oli francijalaine prozan, poemiden i p'jesid-tragedijoiden kirjutai, istorik i filosof, publicist.

Filosof kritikui religijad i tahtoi sekulärizacijad, no oli paginan i uskondan joudjaližen oiktusen polenpidajan. Sen tagut sauptihe händast Bastilii-türmas kaks' kerdad, eli pagoiš, verhiš maiš läz Francijad. Vol'ter kirjuti enamba 20 tuhad kirjeižid i enamba 2 tuhad kirjoid. Jekaterina II osti filosofan kirjištod, nügüd' kaičese Piteriš.

Valitud sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Filosofii
  • «Traktat tolerantižuses» (franc.: Traité sur la tolérance, 1763)
  • «Mi om mel'he emändoile» (Ce qui plaît aux dames, 1764)
  • «Filosofijan vajehnik» (Dictionnaire philosophiques, 1764)
  • «Tazovaldkundan polenpidajiden idejad» (Idées républicaines, 1765)
  • «Kirjeižed čudoiš» (Lettres sur les Miracles, 1765)
Filosofižed romanad
  • «Zadig» (Zadig ou la Destinée, 1747)
  • «Mikromegas» (Micromégas, 1752)
  • «Kandid» (Candide, ou l’Optimisme, 1759)
  • «Koveritoi heng» (L’Ingénu, 1767)
  • «Vavilonan princess» (La Princesse de Babylon, 1768)
Istorii
  • «Karl XII:n istorii» (Histoire de Charles XII, 1731)
  • «Lui XIV:n aig» (Le Siècle de Louis XIV, 1751)
P'jesad
  • «Edip» (Œdipe, 1718)
  • «Artemira» (Artémire, 1720)
  • «Irod i Mariamna» (Hérode et Mariamne, 1724)
  • «Brut» (Brutus, 1730)
  • «Erifila» (Ériphyle, 1732)
  • «Irena» (Irène, 1778)
  • «Agatokl» (Agathocle, 1779)

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Краткая литературная энциклопедияМ.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 1.
  2. 2,0 2,1 Voltaire
  3. 3,0 3,1 François Marie dit VOLTAIRE Arouet — 1834.
  4. 4,0 4,1 Вольтер // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  5. LIBRIS — 2017.
  6. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #118627813 // Integrated Authority File — 2012—2016.
  7. SNAC — 2010.
  8. Internet Broadway Database — 2000.
  9. Itaú Cultural Enciclopédia Itaú CulturalSão Paulo: Itaú Cultural, 1987. — ISBN 978-85-7979-060-7
  10. Internet Speculative Fiction Database — 1995.
  11. Find A Grave — 1995. — ed. size: 165000000
  12. International Music Score Library Project — 2006.
  13. Discogs — 2000.
  14. Indiana Philosophy Ontology Project

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.