Volos (lidn)

Volos
Βόλος
Valdkund	Grekanma
Eläjiden lugu (2021)	85,803 ristitud
Pind	27,68 km²
Pämez'	Ahilleas Beos; (sügüz'ku 2014—,; Αχιλλέας Μπέος)
Telefonkod	+30−2421
Aigvö	tal'vel UTC+2,; kezal UTC+3

Volos (grek.: Βόλος [ˈvolos]) om lidn Grekanman keskuzpalan pohjoižes. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Volos-kundan keskuz da päpala, mülüb Fessalii-agjaha (periferijha), sen kahtenz' surtte lidn.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan ümbrišt om elänzoittud amussai. Volosan lidnuz oli Ottomanan imperijan aigan. Meriport i külä senno mainitasoiš vl 1833. Vl 1884 Volos-raudtestancii radaškanzi, ühtenzoitab lidnan portad agjan Laris-keskusenke. Lidnan ristitišt ližadui znamasižešti grekalaižiden sirdandan aigan Anatolijan pol'sarespäi. Vn 1955 sulakun manrehkaidused mureniba lidnad lujas.

Volos šingotase meriportal, terasen tegimil (koume tegijad: METKA, SIDENOR, Hellenic Steel Industry), cementan pästandal (Heracles General Cement). Bioekonomikan i agrotehnologijan tedoinstitut radab lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase agjan päivnouzmas, Pilion-mägiden alusenno (grek.: Πήλιο, 1610 metrhasai ü.m.t. kortte), Egeižen meren Pagasitikos-lahten randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad agjan Laris-keskushesai om 60 km lodeheze, Afinad-pälidnhasai om 330 km suvhe, Salonikihesai om 220 km pohjoižhe.

Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +17,4 C°, kezakun-elokun +25..+27 C°, tal'vkun-uhokun +8..+10 C°. Ekstremumad oma −8,2 C° i +44,2 C°. Paneb sadegid 429 mm vodes, enamba redukus-vilukus (47..58 mm kus), vähemba heinkus-elokus (11..15 mm kus).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 2011 Grekanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan ristitišt oli 86 046 eläjad, Volos-kundan 142 849 eläjad 387 km² pindal. Vl 2001 kaik 85 001 eläjad oli lidnas. Kaik 139 670 ristitud elihe lidnankundas vl 2021, agjan videndez.

Fessalijan universitet^[1] (grek.: Πανεπιστήμιο Θεσσαλίας Panepistimio Fessalias) baziruiše lidnas alusenpanendaspäi vl 1984. Sen palakundad om ližatud vl 2001, mülütihe toižid aluzkundoid vl 2013 i vl 2019. Läz 14 tuhad üläopenikoid (2014), kahesa fakul'tetad. Om kampusoid agjan nelläs toižes lidnas Volosale ližaks.