Marok

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Marokon kunigahuz
المملكة المغربية
(Al'-Mamlakat al'-Magribijja)
Tagldit N Lmaġrib (berber.)
 Flag
Flag of Morocco.svg
 Valdkundznam
Coat of arms of Morocco.svg
Pälidn Rabat
Eläjiden lugu (2013) 32,649,130[1] ristitud
Pind 446,550 km²
Marokon kunigahuzالمملكة المغربية(Al'-Mamlakat al'-Magribijja)Tagldit N Lmaġrib (berber.)
Kel' araban, berberan
Valdkundan pämez' Mohammed VI
Päministr Abdelila Benkiran
Religii islam
Valüt marokon dirham (MAD)
Internet-domen .ma
Telefonkod +212
Aigvö tal'vel UTC,
kezal UTC+1

Marok vai Marokko (arab.: المغرب‎‎ Al'-Magrib) om valdkund Afrikas. Oficialine nimi om Marokon Kunigahuz (arab.: المملكة المغربية Al'-Mamlakat al'-Magribijja, berber. Tagldit N Lmaġrib). Marok om Magrib-regionan pala; neche regionha mülüdas nugažo Tunis, Alžir, Mavritanii da Livii. Nenihe valdkundoihe Marok om sidotud kul'turižikš, istorižikš, kaikil nenil valdkundoil om ühthine kel'.

Marok om konstitucine monarhii suimanke (parlamentanke). Marokon kunigahal om surid' oiktusid, ozutesikš, hänele sab pästta radmaspäi suim. Radonoigendai tobmuz om ohjastusel da kunigahal. Kunigaz mugažo pästab dekretad, kudambad kuctas dahiroikš; nenil dekretoil om käskusiden vägi. Tantoižed valičendad oliba vl. 2011.

Politine pälidn om Rabat, no kaikiš suremb lidn om Kasablank; toižed sured lidnad: Marrakeš, Tetuan, Tanžer, Sale, Fes, Agadir, Meknes, Udžd da Nador.

Eläjad pagištas araban da berberan kelil.

Pind — 446 550 km². Neche luguhu ei mülü Päivlaskmpol'žen Saharan pind.

Valdkundan nimi[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Täuz' valdkundan nimi araban kelel om al'-Mamlakat al'-Magribijja (المملكة المغربية), mi znamoičeb: "Päivlaskmpol'ne Kunigahuz". Tobjimalaz-žo valdkund kuctas Al'-Magrib-nimeks, mi znamoičeb: "Päivlaskm".

Vepsän Marok-nimi om velgsana, kudamb om tulnu ispanijan vai portugalijan kelespäi venäkelen kal't.

Völ nügüd'-ki farsi- da urdu-kelil Marok kuctas Marrakešaks necen lidnan nimen mödhe. Iče Marrakeš-nimi om tulnu berberan kelespäi, kus Mur-n-Akuš znamoičeb: "Jumalan Ma".

Turkan kelel Marok kuctas Fasaks Fes-lidnan nimen mödhe.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Idrisidoiden rahut (840 v.)

Ezmäine tutab valdkund Marokon territorijal oli Berberiden Mavritanii-kunigahuz, kudamban kunikaz oli Bokh I. Nece valdkund oli Pohjoižmarokos. Se oli olmas vhesai 110 EME. Sid' nügüdläine Marok putui rimalaižiden valdha. Riman imperijan tobmuz lopihe vl. 429, konz Marokho tuliba Vandalad.

Rimalaižen Čella-lidnan ruinad Rabatas.

Musul'manad anastiba Marokon territorijad VII voz'sadas. Hö toiba islaman, ičeze araban kelen da ohjastandan sisteman. Ezmäine islamine valdkund Marokos oli Nekoran Kunigahuz. Vspäi 780 Marokon ohjasti Idrisidoiden dinastii. Marok tegihe teravas opendusen da tedon keskuseks araban mail'mas.

XI vsadaspäi Marokos valdoičiba berberižed dinastijad, kaikiš vägevambikš niišpäi tegihe Al'moravidad da Al'mohadad. Sil aigal Marok oli pävägen Magribas, Ispanijas i kaikes Keskmeren regionas. XIII vsadaspäi valdoiči Merinidoiden dinastii. XIV vsadas Ispanijas ozaiži rekonkist, i sigäpäi Marokho pageniba äjad arabad da evrejad. Saadidoiden dinastijan al Marok möst tegihe lujas vägevaks araban valdkundaks; se kaiči ičeze ripmatomut portugalijalaižišpäi da osmanoišpäi (kut, ozutesikš, toras Ksar-al'-Kebiras). Al'-Mansur-sultanan ohjanduz toi Marokole prestižad da bohatust.

Al'-Mansuran surman jäl'ghe hänen poigad jagoiba mad, no vl. 1666 se möst tehihe ühthižeks, kogonaižeks. Siš aigaspäi Marokon om valdoinu Alauitoiden dinastii.

Vl. 1912, Ezmäižen Marokon Krizisan da Agadiran krizisan jäl'ghe, Marok oli jagatud Ispanijan da Francijan protektoratoihe, a vl. 1956 se möst tegihe ripmatomaks kunigazkundaks. Sultan Muhammed V, Marokon kunigaz tegihe kunigahaks vl. 1957.

Hänen surman jälghe, vl. 1961, kunigahaks tegihe Hasan II. Ezmäižed ühthižed valičendad oliba vl. 1963. Ispanine Ifni om pördnus Marokole vl. 1969. Vl. 1973 om sänus POLISARIO-front; sen metoks siš aigaspäi om tehnus Päivlaskmaižen Saharan joudutand.

Politine sistem[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Marok om de-jure konstitucine parlamentine kunigahuz valitud suimanke. No üks'-se kunigahal om radonoigendajad tobmut. Valdkundas funkcioniruib äipartine sistem. Oppozicižed partijad oma legaližed.

Ohjastusen pämez' om päministr. Radonoigendai tobmuz om ohjastusen käziš, a käskusenandai tobmuz om ohjastusel da kaks'kodižel suimal. Üks' suimankodi kuctas Marokon Ezitajiden Assamblejaks, toine - Nevojiden Assamblei. Marokon konstitucii garantiruib mugažo käskuzkundaližen sisteman ripmatomuden.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Atlas-mäged Marokos
Essauiran pläž
Bin-el'-Uidan-padosein

Marok sijadase Pohjoižafrikas, Keskmeren suvirandal, sen päivlaskmpoles. Gibraltaran sal'm erigoitab Marokon Evropaspäi. Marokon randal om koume ispaništ eksklavad - Seut, Pen'jon de Veles de la Gomera da Melil'ja. Päivlaskmal da suvel Marokol om maröun Alžiranke, sen piduz 1559 km. Politižiden süiden tagut nece röun om sauptud vspäi 1994. Valdkundan lodehližed randad lainištab Atlantine valdmeri. Merirandan piduz om 1835 km.

Sikš ku Marok kontroliruib de-fakto Päivlasmašt Saharad, sil om pit'k maröun Mavritanijanke (läz 2200 km).

Marokos om korktoid mägid. Atlas-mäged oma valdkundan keskuses da suvipoles. Rif-mäged oma Marokon pohjoižpoles. Mägiš elädas berberad. Kaikiš korktemb čokkoim om Tubkal'-mägi Korged Atlas-mägisel'gas, 4165 m meren pindan päl. Kaikiš alahaižemb čokkoim om Sebha Tah-alang, 55 metrad meren pindan al. Man päjoged: Mului (lankteb Keskmerhe) da Sebu (lankteb Atlantižhe valdmerhe).

Valdkundan suves om Sahar - kaikiš suremb rahvahatoi ma mail'mas. Saharas om vähä rahvast, i sen ekonomine znamoičend om lujas kaid.

Kaikiš suremb lidn valdkundas om Kasablank, a pälidn - Rabat.

Marokon rahvahan Internet-domen om .ma.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Marokon ristitišt
Voz' Millionad
1971 15.7
1990 24.8
2009 32.0
Purde: OECD/Mail'man Bank
Marokon etnolingvistižed gruppad

Marokon eläjad oma arabiziruidud berberad vai berberad. Kaik ned oma musul'manad-Sunnitad. Verazmäižed eläjad - ispanijalaižed da francijalaižed. Ispanijas eläb 700000 marokolašt, Francijas - üks' million marokolašt. Berberan znamasižed lidnad oma Marrakeš, Agadir da Nador.

Eläjiden enambuz eläb merirandan da Rif-mägiden keskes.

Keled[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Araban kelen paginoiden kart

Berberan kelel pagižeb 28% eläjid. Araban kelel pagižeb läz 90% eläjid. Araban kel' da berberan kel' oma oficialižed. Marokos pagištas araban kelen darigža-paginal.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Marokon ekonomik om liberaline. Vspäi 1993 ohjastuz vedab privatizacijan politikan. Vozil 2003 - 2007 Marokon ekonomik kazvoi parembil tempoil, mi regionan toižed valdkundad.

Servisan sektor andab läz pol't Südäimišt Ühthišt Produktad. Tegimišt andab nelländesen necidä produktad. Teramba toižid kazdas turizm, informacižed tehnologijad, sido da tekstiline tegimišt.

Maižanduz andab läz 14% Südäimišt Ühthišt Produktad, no siš radab ristitišton 40 - 45%.

Valdkundan sal'hen znamasine purde - fosfatad, sikš fosfatoiden arvoiden köläiduz mail'mtorguses lujas valatoitab Marokod.

Radotomiden lugu oli vl. 2008 9,6%.

Valdkundan irdpol'ne velg oli vl. 2002 20 mlrd $; nece om Südäimižen Ühthižen Produktan pol'.

Energetik[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Elektroenergetikan aluz - lämuzelektrostancijad, kudambad ratas hilen turbiš. Elaktroenergijan kulutuz kazvab teravas, i Marokon ohjastuz ecib energijan uzid purtkid, mugomid, kut päiväižen energii, londuseližen gazan energii i t.

Transport[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Marokos om 56,986 km teid da 610.5 km avtostradoid, 2010 km raudteid. Raudteiden nacionaline operator om ONCF.

Valdkundas om 27 lendimportoid, kudambiden lendahtandan da ištutandan jonoil om kova krepind.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Country Rank. Countries and Areas Ranked by Population: 2013. — U.S. Department of Commerce — Census.gov.

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Pohjoižsudan | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.