Suviafrikan Tazovaldkund

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Suviafrikan Tazovaldkund
Republic of South Africa (angl.)
Republiek van Suid-Afrika (afrikaans)1
Flag
Flag of South Africa.svg
Pälidn Pretorii
Eläjiden lugu (2013) 52,981,991[1] ristitud
Pind 1,221,037 km²
Suviafrikan TazovaldkundRepublic of South Africa (angl.)Republiek van Suid-Afrika (afrikaans)1
Kel' anglijan, afrikaans, vendan, zulun, kosan, suvindebelen, svati, pohjoižsoton, sesoto, tsvanan da tsongan
Valdkundan pämez' Džeikob Zuma
Päministr Kgalema Motlante
Valüt suviafrikan rand
Internet-domen .za
Telefonkod +27
Aigvö UTC+2

Suviafrikan Tazovaldkund (lühüdašti SAT, ST) vai Afrikan Suvitazovaldkund (afrikaans Republiek van Suid-Afrika, angl. Republic of South Africa) om nügüd' unitarine valdkund Afrik-kontinentan suvipoles. Pälidn om Pretorii.

SAT om kaikiš šingotadud Afrikan valdkund, sen suverenitet om üks' amuižišpäi mail'mas. Nece valdkund šingoti südäitukuine azegišt, a sen jäl'ghe pučihe sišpäi ičetahtol.

Keled da oficialižed nimed[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Suviafrikan Tazovaldkundas om 11 valdkundališt kel't (koumanz' sija mail'mas Indijan da Bolivijan jäl'ghe)[2], SAT:al om 11 oficiališt nint:

  • Republiek van Suid-Afrika (afrikaans)
  • Republic of South Africa (anglijan)
  • IRiphabliki yeSewula Afrika (suvindebelen)
  • IRiphabliki yaseMzantsi Afrika (kosan)
  • IRiphabliki yaseNingizimu Afrika (zulun)
  • Rephaboliki ya Afrika-Borwa (pohjoižsoton)
  • Rephaboliki ya Afrika Borwa (sesoto)
  • Rephaboliki ya Aforika Borwa (tsvanan)
  • IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika (svati)
  • Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe (vendan)
  • Riphabliki ra Afrika Dzonga (tsongan)

Eriline status om kelil, kudambid kävutadas religijan täht[3].

Mugoižhe surhe assortimentha kacmata, erased suviafrikalaižed nimitadas valdkundad Azanijaks, ned oma mustverižed rasistad tobjimalaz, kudambad tahtoižiba distanciruidas evropalaižiden kolonialižiden jäl'gusišpäi.

Istorii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Konflikt mustnahkaižen enambuden da vaugedverižen penembuden keskes tegihe päižeks Suviafrikan istorijas. Valdkundaline aparteidan režim oli vozil 1948 - 1990.

Geografijan andmused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Suviafrikan Tazovaldkundan topografine kart.

Suviafrik sijadase Afrikan suvipoles. Valdkund om maröunoiš Namibijanke, Botsvananke da Zimbabvenke pohjoižes, Mozambikanke da Svazilendanke homendezbokas. Anklavine Lesoto-valdkund sijadase Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes. Merirandan piduz — 2798 km.

Ndžesuti-mägi Drakonan mägiš om ülembaine pä valdkundas (3410 m valdmeren pindan päl).

Suviafrikas oma erazvuiččed klimatižed zonad. Siš om kuiv Namib-rahvahatoi ma, mugažo subtropikad päivnouzmpoles Mozambikan röunan veres da Indižen valdmeren randišt. Päivnouzmpolele ma libub i kändase sureks Veld-südäimägitazangištoks Drakonan mägiden taga.

Man südäimes om äi kal'hid mineraližid torhuzid (kalližarvoižed kived, kuld, kivihil').

Tobmuden organad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan ohjastuz sijadase Pretorijas, sen tagut Pretorii om pälidn.

Parlament — Keiptaunas.

Ülembaine käskuzkund om Blumfonteinas.

Suviafrikan Konstitucine käskuzkund sijadase Johannesburgas.

Administrativiž-territorialine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

   Kacu kirjutuz: Suviafrikan Tazovaldkundan administrativiž-territorialine jagand.

Vspäi 1994 SAT:al om 9 provincijad.

Eläjad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Suviafrikas elädas suviafrikalaižed. Suviafrik om üks' kaikiš erazvuiččiš rahvahal Afrikan valdkundoišpäi. Sen vaugedverižen, azijalaižen da segoitadud ristitišton pala om kaikiš suremb kontinental.

Järedad lidnad: Johannesburg, Keiptaun, Durban, Pretorii.

Ižanduz[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan praznikad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Suviafrikan Tazovaldkundan jogavoččed praznikad[4]:

Dat Nimituz
1. viluku Uz' voz'
21. keväz'ku Mehen oiktusiden päiv
Videnz'päiv edel Äipäiväd Sur' Videnz'päiv
Ezmärg Äipäivän jäl'ghe Kanzanpäiv
27. sulaku SAT:an Ripmatomuden päiv
1. semendku Radon päiv
16. kezaku Norišton päiv
9. eloku Nacionaline Naižiden päiv
24. sügüz'ku Jäl'gusiden päiv
16. tal'vku Kožundpäiv
25.tal'vku Raštvad
26. tal'vku Hüvän valdan päiv (Lahjoiden päiv)

Käskusenandmižakt (No 36, 1994)[5] sanub: ku rahvahaline praznik putub pühäpäivhä, ka jäl'geline ezmärg lugetas praznikpäiväks da lebupäiväks.

Vspäi 1994 valičendoiden päiväd mugažo lugetas praznikoikš da lebupäivikš.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

  1. Mid-year population estimates 2013. — Statistics South Africa (Statssa.gov.za). (angl.)
  2. Suviafrikan Tazovaldkundan keled. — Midas-tour.ru. (ven.)
  3. Chapter 1, Article 6 of the South African Constitution. — Constitutionalcourt.org.za. (angl.)
  4. Public holidays. 2008-03-29. — Government Communications (GCIS) (info.gov.za). (angl.)
  5. Käskusenandmižakt No 36 (1994. voz'). — SAT:an ohjastusen informacine sait (Info.gov.za). (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei-Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Pohjoižsudan | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.