Suviafrikan Tazovaldkund

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Suviafrikan Tazovaldkund
Republic of South Africa
Republiek van Suid-Afrika1
 Flag
Flag of South Africa.svg
 Valdkundznam
90px
Pälidn Pretorii
Eläjiden lugu (2013) 52,981,991[1] ristitud
Pind 1,221,037 km²
Suviafrikan TazovaldkundRepublic of South AfricaRepubliek van Suid-Afrika1
Kel' anglijan, afrikaans, vendan, zulun, kosan, suvindebelen, svati, pohjoižsoton, sesoto, tsvanan da tsongan
Valdkundan pämez' Džeikob Zuma
Päministr Kgalema Motlante
Valüt suviafrikan rand
Internet-domen .za
Telefonkod +27
Aigvö UTC+2

Suviafrikan Tazovaldkund (SAT, ST, vai Afrikan Suvitazovaldkund; afrikaans Republiek van Suid-Afrika, angl. Republic of South Africa) om nügüd' unitarine valdkund Afrik-kontinentan suvipoles. Pälidn om Pretorii.

Valdkundal om röunid Namibijan, Botsvanan da Zimbabvenke pohjoižes, Mozambikan da Svazilendanke homendezbokas. Anklavine Lesoto-valdkund sijadase Suviafrikan Tazovaldkundan südäimes.

Järedad lidnad: Johannesburg, Keiptaun, Durban, Pretorii.

Suviafrik om üks' kaikiš erazvuiččiš rahvahal Afrikan valdkundoišpäi. Sen vaugedverižen, azijalaižen da segoitadud ristitišton pala om kaikiš suremb kontinentas. Man südäimes om äi kal'hid mineraližid torhuzid (kal'hed kived, kuld, kivihil'). Se om kaikiš šingotadud Afrikan valdkund, sen suverenitet om üks' amuižišpäi mail'mas. Nece valdkund šingoti südäitukuine azegišt, a sen jäl'ghe pučihe sišpäi ičetahtol.

Konflikt mustnahkaižen enambuden da vaugedverižen penembuden keskes tegihe päižeks Suviafrikan istorijas. Valdkundaline aparteidan režim oli vl. 1948 - 1990.

Keled da oficialižed nimed[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Suviafrikan Tazovaldkundas om 11 valdkundaližid kelid (koumanz' sija mail'mas Indijan da Bolivijan jäl'ghe)[2], SAT:al om 11 oficiališt nimed:

  • Republiek van Suid-Afrika (afrikaans)
  • Republic of South Africa (anglijan)
  • IRiphabliki yeSewula Afrika (suvindebelen)
  • IRiphabliki yaseMzantsi Afrika (kosan)
  • IRiphabliki yaseNingizimu Afrika (zulun)
  • Rephaboliki ya Afrika-Borwa (pohjoižsoton)
  • Rephaboliki ya Afrika Borwa (sesoto)
  • Rephaboliki ya Aforika Borwa (tsvanan)
  • IRiphabhulikhi yeNingizimu Afrika (svati)
  • Riphabuḽiki ya Afurika Tshipembe (vendan)
  • Riphabliki ra Afrika Dzonga (tsongan)

Kelil, kudambil om kävutand religijan täht, om eriline status[3].

Mugoižhe surhe assortimentha kacmata, erased suviafrikalaižed nimitaba valdkundad Azanijaks, ned oma mustverižed rasistad tobjimalaz, kudambad tahtoižiba distanciruidas evropalaižiden kolonialižiden jäl'gusišpäi.

Geografii[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Suviafrik sijadase Afrikan suvipoles. Merirandan piduz — 2798 km.

Ndžesuti-mägi Drakonan mägiš om ülembaine pä valdkundas (3410 m meren pindan al).

Suviafrikas oma erazvuiččed klimatižed zonad. Siš om kuiv Namib-rahvahatoi ma, mugažo subtropikad päivnouzmpoles Mozambikan röunan veres da Indižen valdmeren randišt. Päivnouzmpolele ma libub i kändase sureks Veld-südäimägitazangištoks Drakonan mägiden taga.

Tobmuden organad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Valdkundan ohjastuz sijadase Pretorijas, sen tagut Pretorii om pälidn.

Parlament — Keiptaunas.

Ülembaine käskuzkund om Blumfonteinas.

Suviafrikan Konstitucine käskuzkund sijadase Johannesburgas.

Administrativine jagand[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

SAT:an provincijad

SAT:an provincijad da niiden pälidnad (vspäi 1994):

# Provincii Provincijan pälidn Kaikiš suremb lidn Pind (km²)[4] Ristitišt (2013)[1]
1 Päilaskmaine Kapan provincii Keiptaun Keiptaun 129,462 6,016,900
2 Pohjoine Kapan provincii Kimberli Kimberli 372,889 1,162,900
3 Päivnouzmaine Kapan provincii Bišo Port Elizabet 168,966 6,620,100
4 Kwazulu Natal Pitermaricburg Durban 94,361 10,456,900
5 Joudai valdkund, vai Fri Steit Blumfontein Blumfontein 129,825 2,753,200
6 Lodehline provincii Mahikeng Rustenburg 104,882 3,597,600
7 Gauteng Johannesburg Johannesburg 18,178 12,728,400
8 Mpumalang Nelspröit Nelspröit 76,495 4,128,000
9 Limpopo Polokvane Polokvane 125,754 5,518,000

Valdkundan praznikad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Suviafrikan Tazovaldkundan jogavoččed praznikad[5]:

Dat Nimituz
1. viluku Uz' voz'
21. keväz'ku Mehen oiktusiden päiv
Videnz'päiv edel Äipäiväd Sur' Videnz'päiv
Ezmärg Äipäivän jäl'ghe Kanzanpäiv
27. sulaku SAT:an Ripmatomuden päiv
1. semendku Radon päiv
16. kezaku Norišton päiv
9. eloku Nacionaline Naižiden päiv
24. sügüz'ku Jäl'gusiden päiv
16. tal'vku Kožundpäiv
25.tal'vku Raštvad
26. tal'vku Hüvän valdan päiv (Lahjoiden päiv)

Käskusenandmižakt (No 36, 1994)[6] sanub: ku rahvahaline praznik putub pühäpäivhä, ka jäl'geline ezmärg lugetas praznikpäiväks da lebupäiväks.

Vspäi. 1994 valičendoiden päiväd mugažo lugetas praznikoikš da lebupäivikš.

Homaičendad[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]

Irdkosketused[redaktiruida | redigeeri lähteteksti]


Afrikan valdkundad
Afrikan valdkundad
Alžir | Angol | Benin | Botsvan | Burkina Faso | Burundi | Čad | Džibuti | Efiopii | Egipt1 | Ekvatorialine Gvinei | Eritrei | Gabon | Gambii | Gan | Gvinei | Gvinei Bisau | Jemen1 | Kabo Verde | Kamerun | Kenii | Keskafrikan Tazovaldkund | Komoran Sared | Kongon Demokratine Tazovaldkund | Kongon Tazovaldkund | Kot d'Ivuar | Lesoto | Liberii | Livii | Madagaskar | Malavi | Mali | Marok | Mavrikii | Mavritanii | Mozambik | Namibii | Niger | Nigerii | Pohjoižsudan | Ruand | San Tome da Prinsipi | Seišelan Sared | Senegal | Sjerra Leone | Somali | Suviafrikan Tazovaldkund | Suvisudan | Svazilend | Zambii | Zimbabve | Tanzanii | Togo | Tunis | Ugand

1 Om Azijas mugažo.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.