Öhabuk

Vikipedii-späi
Öhabuk / Ökägi
Öhabuk / Ökägi
Ökägi
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Lindud (Aves)
Heimkund: Öhabukanvuiččed (Caprimulgiformes)
Sugukund: Todesižed öhabukad (Caprimulgidae)
Heim: Öhabukad (Caprimulgus)
Erik: Öhabuk
Latinankel'ne nimi
Caprimulgus europaeus (Linnaeus, 1758)
Areal
Image
     vaiše pezoitelese

     migracijan maršrutad

     migracijan rajonad


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 555569
NCBI 111811

Öhabuk vai Ökägi (latin.: Caprimulgus europaeus) om levitadud kezalind. Mülüb Todesižed öhabukad-sugukundha. Erištadas kuz' alaerikod.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Lind pezoitelese Evropas, Azijan päivlaskmas da keskuses, Afrikan Keskmeren randišton päivlaskmas. Navedib harvoid kanghid, čapatesid, bizirkoid, pustolänid, Suvievropas eläb ogahakahas penzhištos.

Ökägi tal'vdub Afrikas Saharan suvemb.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Nominaližen alaerikon höunhišt om hahkbur, se peitab lindud koren i mecmahusen tagamal. Sugukundan toižiden erikoiden kartte, öhabukan sil'mad i sun reig oma sured, n'ok i käpšud oma lühüdad. Välliden käpšuiden tagut lind ištub pidust' oksad, ei ole poikpoli, i ei navedi kävuda madme.

Öhabukan munad

Eläb aktivižešti öidme. Suguküpsnend tuleb elon ühten voden jäl'ghe. Sötlese gavedil il'mas. Äi gavedid oleleb kabjživatišton al, sišpäi lind sai latiništ nimed, kändase «kozoiden lüpsai».

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]