Öhabuk
| Öhabuk / Ökägi | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Caprimulgus europaeus (Linnaeus, 1758) | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
| vaiše pezoitelese
migracijan maršrutad migracijan rajonad | ||||||||||||||
|
Öhabuk vai Ökägi (latin.: Caprimulgus europaeus) om levitadud kezalind. Mülüb Todesižed öhabukad-sugukundha. Erištadas kuz' alaerikod.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Lind pezoitelese Evropas, Azijan päivlaskmas da keskuses, Afrikan Keskmeren randišton päivlaskmas. Navedib harvoid kanghid, čapatesid, bizirkoid, pustolänid, Suvievropas eläb ogahakahas penzhištos.
Ökägi tal'vdub Afrikas Saharan suvemb.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nominaližen alaerikon höunhišt om hahkbur, se peitab lindud koren i mecmahusen tagamal. Sugukundan toižiden erikoiden kartte, öhabukan sil'mad i sun reig oma sured, n'ok i käpšud oma lühüdad. Välliden käpšuiden tagut lind ištub pidust' oksad, ei ole poikpoli, i ei navedi kävuda madme.

Eläb aktivižešti öidme. Suguküpsnend tuleb elon ühten voden jäl'ghe. Sötlese gavedil il'mas. Äi gavedid oleleb kabjživatišton al, sišpäi lind sai latiništ nimed, kändase «kozoiden lüpsai».
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Öhabuk Vikiaitas |
