Mine sisu juurde

Abramov Nikolai

Vikipedii-späi
Abramov Nikolai
veps.: Nikolai Abramov
Портрет
radmižen toižend:

runokirjutai, tõlkija, lehtezmez', kirjutai

sündundan dat:

24. viluku 1961(1961-01-24)

sündundan sijaduz:

Ladv, Vinnitskoye rural settlement[d], Podporožjen rajon, Leningradan agj, Vene NFSV[d], Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz

valdkund:

 Nevondkundaližiden Socialistižiden Tazovaldkundoiden Ühtištuz
 Venäma

kolendan dat:

23. viluku 2016(2016-01-23) (54 vot)

kolendan sijaduz:

Petroskoi, Venäma

Nikolai Viktorovič Abramov (ven.: Никола́й Ви́кторович Абра́мов; sünd. 24. viluku, 1961, Ladv-külä, Kos'kenaluižen rajon, Leningradan agj — kol. 23. viluku 2016, Petroskoi, Karjalan Tazovaldkund) oli Venälaižen Federacijan kirjutajiden ühtištusen ühtnii, vepsänkel'ne runokirjutai, lehtezmez', Bengtan Pohjaižen literaturan premijan (2006) laureat da Karjalan Tazovaldkundan premijan (2009) laureat. Abramov oli etnine vepsläine.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Abramov oli sündnu Ladvaha, Podporožjen (Kos'kenaluižen) rajonha, Leningradan agjha vn 1961 24. päiväl vilukud. Keskškolan jäl'ghe Nikolai Abramov openzihe Leningradas da Karjalan valdkundaližes pedagogižes akademijas Petroskoiš. Nikolai Abramov oli vepsän Kodima-lehtesen toimitajan.

Abramovan vepsänkeližed da venäkel'žed runod oma paindud 1980-ndel vodelpäi. 1994-ndel vodel ozutihe «Koumekümne koume»-runokogodust, ezmäine vepsänkeline čomamahtoine kirj. Abramovan runod oma kätud suomen, estin, mad'jaran kelihe da toižihe kelihe.

Kirjutai oli otnus fotografijha professionaližikš literaturradon ližaks. Tegi koumed personališt fotoozutelendad Petroskoiš. Abramovan fotokuvad oliba ozutadud Venäman, Norvegijan i Ukrainan ozutelendoil, publikoitihe niid aiglehtesiš i fotoal'bomoiš.

Kirjad[vajehta | vajehtada tekst]

  • «Koumekümne koume» (ven.: Тридцать три). Petroskoi: «Karjal», 1994.
  • «Kurgiden aig» (Время журавлей). Petroskoi: «Periodika», 1999.
  • «Pagiškam, vell'» (Поговорим, брат). Petroskoi: «Periodika», 2005.

Toižed kirjad[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]