Antal'j

Vikipedii-späi
Antal'j
Antalya
Valdkund Turkanma
Eläjiden lugu (2014) 1,203,994 ristitud
Pind 1,417 km²
Antal'j Antalya
Pämez' Muhittin Böček
(sulaku 2019—,
Muhittin Böcek)
Telefonkod +90-(0)242
Aigvö UTC+3


Antal'j (turk.: Antalya [anˈtalja]) om lidn da meriport Turkanman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antal'jan agjan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Agjan territorii om elänzoittud amuižiš aigoišpäi. Eländpunktan aluz om pandud Pergaman car'kundan Attala II-carin käskön mödhe Attaleia-nimitusenke (amuižgrek.: Ἀττάλεια) vl 159 EME. Vl 133 meiden erad rimalaižed anastiba lidnad, se oli Adrian-imperatoran tal'veližeks rezidencijaks. Lidn mülüi Rimalaižhe imperijha, sid' Vizantijha. Sur' manrehkaiduz vei lidnad lanktushe 8. voz'sadal.

Turkad anastiba regionad 12.-13. voz'sadal, islam vajehti hristanuskondad lidnas. Mülüi Osmanan imperijha vspäi 1423, nimitusen nügüdläine variant om olmas siš-žo aigaspäi. Antal'j oli znamasižeks meriportaks Keskaigan, orjiden torguz radoi. Vll 1919−1921 lidn oli okkupiruidud italijalaižil pordaigaližešti. Kändihe Turkanman kaikiš surembaks turizman keskuseks 20. voz'sadan lopus.

Antal'j šingotase turizmal i sidodud sihe torguindal, meriportal, tekstilin i nahkan tegimištol. Maižanduz om olmas lidnas ümbri amussai. Nened aigtegod oleldas lidnas: «Kuldaine apel'sin»-kinofestival', Rahvahidenkeskeine letekuvapatshiden festival', Rahvahaližed borcuindan voibuižed voiš, futbol- i gandbolvändod, teatraližed lavastused.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Keskmeren randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ankarhasai om 386 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 484 km avtotedme.

Klimat om subtropine Keskmeren. Tavran mäged kaitas viluspäi. Relätivine nepsuz vajehtase 55..65 procentad röunoiš vodes läbi. Hala i lumi oma harvad lujas. Kül'bendsezon vedase semendkun keskespäi kül'mkun augotižhesai. Voden keskmäine lämuz om +17 C°. Paneb sadegid 1120 mm vodes, niišpäi vaiše 52 mm semendkus-sügüz'kus.

Antal'j-lidn jagase videks nimitadud rajonaks.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu oli 1 001 318 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt om nügüd', otab agjan pol't. Lidnan ühthine ristitišt om läz 2 millionad kezaaigan, turistoiden tulendan tagut. Kaks' universitetad.

Avtobusad, tramvaid, kiruhtramvaid da maršruttaksid-dolmušad oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om sur'. Raudted ei ole. Rahvahidenkeskeine civiline Antal'j-lendimport (AYT, 35,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe (Venäman, Saksanman i Suren Britanijan lidnad päpaloin) i Lähižen Päivnouzmman lidnoihe, reisiden enambuz oma sezonižed i čarterad.

Edeline lidnan pämez' om Menderes Türel, hän radoi vll 2014−2019.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]