Mine sisu juurde

Antal'j

Vikipedii-späi
Antal'j
Antalya
Valdkund Turkanma
Eläjiden lugu (2019) 1,344,000 ristitud
Pind 1,417 km²
Antal'j Antalya
Pämez' Muhittin Böček
(sulaku 2019—,
Muhittin Böcek)
Telefonkod +90-(0)242
Aigvö UTC+3


Lidnan kart ümbrištonke (2021)

Antal'j (turk.: Antalya [anˈtalja]) om lidn da meriport Turkanman suvipäivlaskmas. Se om valdkundan kahesanz' lidn eläjiden lugun mödhe, Antal'jan agjan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Agjan territorii om elänzoittud amuižiš aigoišpäi. Eländpunktan aluz om pandud Pergaman car'kundan Attala II-carin käskön mödhe Attaleia-nimitusenke (amuižgrek.: Ἀττάλεια) vl 159 EME. Vl 133 meiden erad rimalaižed anastiba lidnad, se oli Adrian-imperatoran tal'veližeks rezidencijaks. Lidn mülüi Rimalaižhe imperijha, sid' Vizantijha. Sur' manrehkaiduz vei lidnad lanktushe 8. voz'sadal.

Turkad anastiba regionad 12.-13. voz'sadal, islam vajehti hristanuskondad lidnas. Mülüi Osmanan imperijha vspäi 1423, nimitusen nügüdläine variant om olmas siš-žo aigaspäi. Antal'j oli znamasižeks meriportaks Keskaigan, orjiden torguz radoi. Vll 1919−1921 lidn oli okkupiruidud italijalaižil pordaigaližešti. Kändihe Turkanman kaikiš surembaks turizman keskuseks 20. voz'sadan lopus.

Antal'j šingotase turizmal i sidodud sihe torguindal, meriportal, laivansauvomižel, tekstilin i nahkan tegimištol. Maižanduz om olmas lidnas ümbri amussai, kazvatadas nenid kul'turoid: citrusad, puvill, änikod čapmaha, olivanpu (plodud i voi), bananad. Nened aigtegod oleldas lidnas: «Kuldaine apel'sin»-kinofestival', Rahvahidenkeskeine letekuvapatshiden festival', Rahvahaližed borcuindan voibuižed voiš, futbol- i gandbolvändod, teatraližed lavastused.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Keskmeren randal, 30 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Ankarhasai om 386 km pohjoižhe-pohjoižpäivnouzmha orhal vai 484 km avtotedme.

Klimat om subtropine Keskmeren, päivoikaz kezaaigan eriližešti. Tavran mäged kaitas viluspäi. Voden keskmäine lämuz om +19 C°, kezakun-sügüz'kun +25,6..+29,0 C°, tal'vkun-uhokun +9,8..+11,4 C°. Ekstremumad oma −4,6 C° (viluku, uhoku) i +45 C° (kezaku, heinku, uhoku). Hala i lumi oma harvad lujas, oleldas tal'vaigan vaiše. Paneb sadegid 1050 mm vodes, enamba kül'mkus-vilukus (152..262 mm kus), vähemba semendkus-sügüz'kus (78 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 58..68 procentad röunoiš voden aigan. Meriveden lämuden minimum om +16,8 Cel'sijan gradusad uhokus, vajehtase +24,7..+28,8 C° röunoiš kezakus-redukus. Kül'bendsezon vedase semendkun keskespäi kül'mkun augotižhesai.

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Antal'j-lidn jagase videks nimitadud rajonaks.

Edeline lidnan pämez' om Menderes Türel (keväz'ku 2004 — keväz'ku 2009, keväz'ku 2014 — sulaku 2019).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2010 lidnan kaikenaigaižiden eläjiden lugu ületi millionad i oli 1 001 318 ristitud, vl 2014 — 1 203 994 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd', otab agjan pol't. Lidnan ühthine ristitišt om läz kaht millionad kezaaigan, turistoiden tulendan tagut. Kaik 2,6 mln elajid om ezilidnoidenke 20 591 km² pindal (2019).

Kaks' universitetad oma avaitud lidnas.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, tramvaid, kiruhtramvaid da maršruttaksid-dolmušad oma kundaližeks transportaks lidnas. Velotehuziden verk om sur'. Raudted ei ole.

Rahvahidenkeskeine civiline Antal'j-lendimport[1] (turk.: Antalya Havalimanı, AYT / LTAI, 35,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 13 km pohjoižpäivnouzmha lidnan keskuzpalaspäi. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe (Venäman, Saksanman i Suren Britanijan lidnad päpaloin) i Lähižen Päivnouzmman lidnoihe, reisiden enambuz oma sezonižed i čarterad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Rahvahidenkeskeižen Antal'j-lendimportan sait (antalya-airport.aero). (turk.) (angl.)

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]